Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna

 (1)
                     
Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna
Riigivanem Konstantin Pätsi saabumist Ruhnu saarele kogunes uudistama hulk ruhnlasi, oma õnnistuse kõrgele külalisele andis Isak Skallus (Strömfelt).
---

Kui Konstantin Päts juulis 1921 koos saatjaskonnaga Ruhnu saarele jõudis, ei saanud sadamas kõrgeid külalisi oodanud ruhnlased esimese hooga aru, kes on Eesti riigivanem ja pida­sid esmalt kõige tähtsamaks meheks ilusas mundris Pätsi adjutanti.

Ajaloo suursündmustest kõrvale jäänud Ruhnu ning sealne rahvas ei teadnud kaua aega ei Eesti Vabariigi väljakuulutamisest ega Vabadussõja algusest. Jaanuaris 1919 tunnistas Eesti Ajutine Valitsus Ruhnu saare Eestile kuuluvaks ning otsusest kirjutati ka Eesti lehtedes, kuid talvistes oludes lehed saarele mõistagi ei jõudnud. Kevadel levisid aga Eestis kuuldused, et Läti valitsus nimetas saare Läti koosseisu kuuluvaks. Otsustavaks sai hülgerasv Et olukorrast selgust saada, asus 30. mail 1919 Tallinnast teele nn Ruhno ekspeditsioon. Kohale jõudes peeti kõigepealt umbusklike ruhnlastega mitu tundi üldpoliitilisi kõnelusi. Seejärel nõustus ekspeditsioon ostma ruhnlastelt 644 puuda hülgerasva, andes vahetuskaubana jahipüsse, padruneid, petrooli ja soola, aga ka 100 liitrit piiritust ning 150 pudelit veini. Etteruttavalt tuleb märkida, et riigiesindajate lootus müüa sõdurisaabaste määrimiseks mõeldud hülgerasv Lääne-Euroopasse ebaõnnestus, sest I maailmasõja lõppedes nõudlus kadus. Tallinna sadamasse seisma jäänud hülgerasv riknes ning 1919. aasta hilissügisel avastas Riigikontroll riigile tehtud kahju. Siiski otsustati asi lõpetada, leides, et “ekspeditsioon Ruhno saarele enam poliitiline, kui äriline ettevõtmine oli”. Ruhnlaste jäämist Eesti Vabariigi koosseisu mõjutasid kindlasti kaks väga tähtsat asjaolu. Esiteks see, et nende traditsioonilised hülgepüügi alad asusid Eesti vetes, ning teiseks, et Eesti võimud lubasid saare noormeestel läbida sõjaväeteenistuse kodusaarel.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Aleksander Heintalu. Sünninimi Aleksander Rassadkin, tuntud ka kui Vigala Sass. 31. mai 1941 – 19. august 2015.
Aleksander Heintalu. Sünninimi Aleksander Rassadkin, tuntud ka kui Vigala Sass. 31. mai 1941 – 19. august 2015.
Hiljuti lahkunud Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass jõudis istutada sadu puid, olgu Saaremaal või Vigalas.
Ekspõllumajandusminister Ivari Padaril on kahju, et maaeluministeeriumi nimest kaob sõna “põllumajandus”.
Ekspõllumajandusminister Ivari Padaril on kahju, et maaeluministeeriumi nimest kaob sõna “põllumajandus”.
1. septembrist saab põllumajandusministeeriumist maaeluministeerium. Nimevahetus toob esialgsete arvutuste järgi umbes 16 000 eurot lisakulu.
TÜ Kostera avas Kostiveres uue kuivati
Kuivati töötab ööpäevaringselt, vilja kuivatamise teenust pakutakse laialt, vilja veetakse siia igalt poolt üle Eesti.
Uus kuivati on võimsusega 700 tonni ööpäevas ja mahutab 2500 tonni vilja. Ühistu investeering oli 1,42 miljonit eurot.
Metssead võtavad Eestimaal võimust. Samas levitavad nad ka sigade Aafrika katku. Nüüd leitakse, et mõistlikum oleks metssigu siiski rohkem küttida, selle asemel et lasta neil lihtsalt taudi kätte surra.
Metssead võtavad Eestimaal võimust. Samas levitavad nad ka sigade Aafrika katku. Nüüd leitakse, et mõistlikum oleks metssigu siiski rohkem küttida, selle asemel et lasta neil lihtsalt taudi kätte surra.
Jahiseaduse muutmise eelnõu annab jahimeestele rohkem võimalusi metssigade arvukust vähendada.
Sigu pole kusagil tappa
27. august 2015 11:48
Seakasvataja Urmas Laht ütleb, et varsti tuleb sead protesti märgiks Laiale tänavale viia, sest neid pole kuskile panna. Tõusigade aretusühistu farmides on ootel 3500 siga.
Seakasvataja Urmas Laht ütleb, et varsti tuleb sead protesti märgiks Laiale tänavale viia, sest neid pole kuskile panna. Tõusigade aretusühistu farmides on ootel 3500 siga.
Eestis toodetakse rohkem sealiha, kui siin ära süüakse. Seni on seakasvatajad osa sigu Lätti ja Leetu müünud, kuid nüüd ei saa enam sigu välja müüa.