Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna

 (1)
                     
Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna
Riigivanem Konstantin Pätsi saabumist Ruhnu saarele kogunes uudistama hulk ruhnlasi, oma õnnistuse kõrgele külalisele andis Isak Skallus (Strömfelt).
---

Kui Konstantin Päts juulis 1921 koos saatjaskonnaga Ruhnu saarele jõudis, ei saanud sadamas kõrgeid külalisi oodanud ruhnlased esimese hooga aru, kes on Eesti riigivanem ja pida­sid esmalt kõige tähtsamaks meheks ilusas mundris Pätsi adjutanti.

Ajaloo suursündmustest kõrvale jäänud Ruhnu ning sealne rahvas ei teadnud kaua aega ei Eesti Vabariigi väljakuulutamisest ega Vabadussõja algusest. Jaanuaris 1919 tunnistas Eesti Ajutine Valitsus Ruhnu saare Eestile kuuluvaks ning otsusest kirjutati ka Eesti lehtedes, kuid talvistes oludes lehed saarele mõistagi ei jõudnud. Kevadel levisid aga Eestis kuuldused, et Läti valitsus nimetas saare Läti koosseisu kuuluvaks. Otsustavaks sai hülgerasv Et olukorrast selgust saada, asus 30. mail 1919 Tallinnast teele nn Ruhno ekspeditsioon. Kohale jõudes peeti kõigepealt umbusklike ruhnlastega mitu tundi üldpoliitilisi kõnelusi. Seejärel nõustus ekspeditsioon ostma ruhnlastelt 644 puuda hülgerasva, andes vahetuskaubana jahipüsse, padruneid, petrooli ja soola, aga ka 100 liitrit piiritust ning 150 pudelit veini. Etteruttavalt tuleb märkida, et riigiesindajate lootus müüa sõdurisaabaste määrimiseks mõeldud hülgerasv Lääne-Euroopasse ebaõnnestus, sest I maailmasõja lõppedes nõudlus kadus. Tallinna sadamasse seisma jäänud hülgerasv riknes ning 1919. aasta hilissügisel avastas Riigikontroll riigile tehtud kahju. Siiski otsustati asi lõpetada, leides, et “ekspeditsioon Ruhno saarele enam poliitiline, kui äriline ettevõtmine oli”. Ruhnlaste jäämist Eesti Vabariigi koosseisu mõjutasid kindlasti kaks väga tähtsat asjaolu. Esiteks see, et nende traditsioonilised hülgepüügi alad asusid Eesti vetes, ning teiseks, et Eesti võimud lubasid saare noormeestel läbida sõjaväeteenistuse kodusaarel.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Jan Trei (fotol) kinnitusel tegi Urmas Arumäe õiguslikus mõttes läbi füüsilise isiku pankroti. Arumäe aga eitab seda.
Jan Trei (fotol) kinnitusel tegi Urmas Arumäe õiguslikus mõttes läbi füüsilise isiku pankroti. Arumäe aga eitab seda.
Kas korruptsioon omavalitsuses? Viimsi vald maksab kinni vallavanem Jan Trei kohtuskäike.
Maaomanikud tahavad piirimaa eest õiglast hinda
“Kästi allkiri anda ja suu maast puhtaks pühkida,“ võttis koosolekul emo tsionaalselt sõna maaomanik Andrus Karing, kelle riigipiiri alla jäävast maast on juba kümne meetri laiune riba riigistatud.
Maaomanikud on mures, et pärast riigipiiri alla jääva metsamaa raadamist hinnatakse nende mets hoopis põllumaaks, mis tähendaks ka madalamat hinda.