Saaremaa ja Hiiumaa meelitasid Helsingi mardilaadale rekordarvu külastajaid

 (2)
                     
Saaremaa ja Hiiumaa meelitasid Helsingi mardilaadale rekordarvu külastajaid
Foto: Harri Sundell
-

Helsingi mardilaadal, mis on suurim Eestit tutvustav sündmus Soomes, käis nädalavahetusel kahe päeva jooksul käis kultuuriprogrammi nautimas, Eesti tooteid ostmas ja Eesti kohta infot saamas 19 000 inimest. Eelmise aastaga võrreldes oli külastajaid 4000 inimese võrra rohkem.

Helsingi kultuurikeskuses Kaapelitehdas 19. ja 20. novembril 28. korda toimunud Mardilaadal oli Eestist 200 esinejat ja 150 eksponenti.

Tänavused teemamaakonnad olid Saaremaa ja Hiiumaa. Suur osa esinejatest kuuluski saarte kooridesse, ansamblitesse ja tantsurühmadesse, kuid programmis olid ka intervjuud. Publikul oli võimalus kuulata haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksood, riigikogu Eesti-Soome parlamendirühma aseesimeest Urve Tiidust, kirjanik Ülo Tuulikut ja teisi.

Soomlastest esinesid Tallinnas suursaadikuna töötanud ja hiljuti külma sõja kohta raamatu avaldanud Jaakko Blomberg ja kunagine Tartu Ülikooli üliõpilane, Soomes ülipopulaarne luuletaja Heli Laaksonen. Lastele esines Kärdla Nukuteater.

Laadal oma tooteid pakkunute sõnul läks eesti käsitöö ja toidu müük hästi, osal sai kaup otsa juba pühapäeva pealelõunal.

Laada turismialal oli oma turismitooteid ja teenuseid tutvustamas 10 turismiorganisatsiooni ja 24 turismiettevõtjat Eestist. Eraldi turismilaval tehti intervjuusid ning muusikalisi vahepalasid pakkusid Saaremaa ja Hiiumaa muusikud ja tantsijad.

Mardilaada eelõhtul peetud seminarid tõid kokku Hiiumaast ja Saaremaast huvitatud ettevõtjad ja turismikorraldajad. Kultuurihuvilistele toimus seminar kaasaegsest Eesti teatrist. Seminar ”Eestlasena Soomes” käsitles Soomes elavate eestlaste kultuurihuvisid. Eestlased moodustavad sellest aastsat alates Soome suurima sisserändajate rühma.

Eesti publikut oli ohtralt nii reedeõhtusel kirikukontserdil Temppeliaukio kirikus kui ka laupäevaõhtusel peol, kus Saaremaad esindas Ivo Linna ja Hiiumaad Iiukala Bänd.

Soome-Eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase seltsi koostööpartnerid Mardilaada korraldamisel olid EASi turismiarenduskeskus, SA Saaremaa Turism, MTÜ Hiiumaa Turismiliit, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ning Eesti Suursaatkond.

Järgmisel aastal toimub mardilaat 24.–25.novembril ja peakülalised on Haapsalu ja Läänemaa.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (2)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.
Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.
Eesti põldudel on õlleoder kasvanud juba aastaid, aga selle laiaulatuslikuma viljelemise probleemiks on jäänud seemnete madal idanevus.
 šarolee tõugu lihaveised
Reet ja Targo Pikkmetsa šarolee tõugu lihaveised elavad kasvuhoone-tüüpi varjualuses, mis on toodud Inglismaalt ning kaitseb loomi tuule ja sademete eest.
Lihaveisekasvatus annab võimaluse edu saavutada ka väikese karjaga, näitab mulluse parima lihakarjakasvataja Targo Pikkmetsa kogemus.
Edgars Zihmanis
Edgars Zihmanis kinnitab, et praegu tuleb Läti viinamarjakasvatajate põhitulu istikumüügist. Kuna üha rohkematel inimestel on unistus võtta oma käega oma aiast oma viinamarju, on see hea äri.
Nagu Eestis, on viinamarjakasvatus Lätiski lapsekingades, ja seal tegutseb umbes 30 arvestatavat viinamarjakasvatajat. Enamikul on noored istandused, nii et seda, kas viinamarjakasvatus on tulevikuäri või kallis hobi, ei tea veel keegi.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
Sel laupäeval tuleb Eesti Vabaõhumuuseumis suisa kahekordne pidu – uksed avavad peipsivene maja ja setu talu. Selle sündmuseni jõudmiseks kulus aga enam kui kolm
kümnendit vaeva.
Fortin Bley
Fortin Bley sõnul saavad kõik Elevandi­luuranniku väike­tootjaid aidata sellega, kui eelistavad õiglase kaubanduse märki kandvaid tooteid.
Eestit külastanud Elevandiluuranniku kakaokasvataja Fortin Bley ütleb, et kui anda väikefarmeritele võimalus oma töö eest ausat hinda saada, paraneb elujärg ja kakaokriisi pole vaja karta.