Saunalised ise asuvad ka ahju kütma
“Kui elekter nüüd veel kallimaks läheb, võib saunalisi juurdegi tulla,” arvab Järvakandi sauna perenaine Piret Jänts. Juba praegu eelistavat mitmed kodusauna omanikud vallasauna.
Järvakandi eripära on see, et alevi avalik saun on siiani valla omanduses ja töötajad valla palgal. Vald doteerib asutust, tegi hiljuti põhjaliku remondi. Korraldab ka nn saunavedu kehvema liikumisvõimalusega kodanikele.
Osa inimesi käib saunas koos hooldajaga ja nende jaoks on uksed lahti varasemal eriajal.
Teistel Raplamaa nõukogudeaegsetel alevisaunadel on läinud kehvemini – kõik on kohaliku omavalitsuse käes kippunud lagunema. Nii on külastajaid aina vähemaks jäänud ja vallamajas on põhjust olnud arutada, kuidas edasi.
Kohila alevi saun pääses august välja ja Märjamaa saun on pääsemas, kuid Rapla linna saun pani uksed kinni.
Ilmatark on vihane
Rapla sauna sulgemine tekitab nördimust nii linnas endas kui lähikonna külades, kust aastakümneid on harjutud hea leiliga nn alevisaunas käima.
Koikse külas elav ilmatark Arvo Saidla on Maalehte helistades lausa vihane – miks Rapla vallavalitsus laskis asjal nii areneda.
Ta on eriti nördinud vallamajast tulnud soovitusest, et hakaku rahvas käima hoopis Sadolini spordihoone saunas, mis ju uus ja korralik. Seal pole aga pinkegi, kus istuda. Ning elektrikeris ei luba looduslikku vihta kasutada.
Sauna sulgemise loole pandi viimane punkt 4. novembril, kui rentnik, FIE Tauno Laan võtmed hoonet omavale OÜ Mardi Majale üle andis.
“Muidugi on kahju ja kurb,” ütleb Laan. “Aga see ei ole ka normaalne, et ma linna avalikku sauna pean täielikult omal kulul. Just seepärast tekkisid ka võlad ja nii ei ole võimalik jätkata.”
Pigem sotsiaaltöö
Mees sõlmis Mardi Majaga saunarendilepingu neli aastat tagasi. Nagu paljud teised omavalitsused, maksis ka Rapla vallavalitsus teenusele peale – 200 000 krooni aastas. Kuid 2010. aasta lõpus tekkisid arusaamatused ja doteerimine lõpetati täielikult.
Laane väitel olevat vallavalitsus leidnud, et teenus pole küllalt kvaliteetne.
Ta remontis, kuid vald polnud ikka rahul. “Tervisekaitse oli rahul, aga toonane abivallavanem Haimar Soosalu ütles, et ootas midagi enamat. Samas pole kusagil kirjas, mida taheti, ja remondiks ei tohtinud ma valla raha kasutada,” jutustab Laan. “Kusagilt läks ka liikvele jutt, nagu käiks saunas vaid 40 inimest nädalas, mis ka pole tõsi. See kõik tekitas valla suhtes kõva trotsi.”
Kuna vald ei maksnud toetust ka 2010. aasta viimase kuu eest, jättis Laan omakorda aastaaruande esitamata. Viimase poolteise aasta tegutsemist saunas nimetab ta aga sotsiaaltööks, millest pole saanud sentigi.
“Sauna sulgemises ei ole vald süüdi,” selgitab Rapla vallavalitsuse avalike suhete juht Kaili Kalamäe. “Doteerimist ei lõpetatud kiusu pärast, vaid seetõttu, et koostöö ei toiminud.”
Nüüd on Raplas olukord, kus avalikke saunasid just nagu on – peale spordihoone oma on eakamate kasutuses ka hooldekodu saun −, kuid ühes ei saa vihelda ja teine on liiga väike.
“Õige” sauna on Mardi Maja aga müüki pandud. Kinnistut pakutakse äripinnana ja selle eest küsitakse üle 102 000 euro. “Oli minulgi plaan hoone hoopis ära osta, aga sellise hinnaga pole võimalik,” märgib Laan.
Saunasõprade peas on juba liikunud ka mõte moodustada hoopis mittetulundusühing ja võtta sauna pidamine enda peale.
“Meie oleme läbirääkimisteks valmis, kui kellelgi tekib mõte Raplas uus avalik saun avada,” nendib Kaili Kalamäe.
MTÜ mõte on ka Märjamaal. “Mitte üheski kodusaunas ei ole ju võimalik saada sellist head leili nagu suure leiliruumiga alevisaunas,” väidab Janno Enni, MTÜ Märjamaa Saun asutajaliige.
Märjamaa saun näeb välja kui Rapla oma koopia – projekt on olnud sama.
Sama on olnud ka saatus – hoone on vanaks jäänud, remondiks pole piisavalt raha, ning mida rohkem maja rääma jääb, seda vähem on külastajaid ning piletitulu.
Sauna senine pidaja, vald ise, on volikogu soovil otsustanud saunasõprade MTÜ-le anda hoone tasuta kasutada 2030. aasta lõpuni – kasutaja asi on investeeringuid leida.
Hea leil ja seltskond
“Meie saunas käiakse hea seltskonna ja leili pärast, aga ka näiteks harjumusest või lihtsalt pole kodus sauna. Käijaid oleks kindlasti rohkem, kui saun nii räämas poleks,” räägib Enni.
Koos teise saunasõbra Andres Elmikuga moodustatud MTÜ nime all taotleti LEADERi programmist toetusraha, et korda teha katus ja paigaldada soojustus.
Jah-sõna taotlusele on saadud ja detsembrist hakatakse tegutsema. Järgmise aasta alguses on plaan küsida LEADERi projektist veel ka summa, millega alustada sisetöid.
Praegu käib saunas nädalavahetusel umbes 50 inimest, MTÜ-lased on arvestanud, et käijaid peaks olema 130–150.
Vene mehed Tallinnast
Siiski ei suuda saun ka siis ennast ise ära majandada, nii et MTÜ arvestab jätkuvalt valla toega.
Märjamaa mehed on snitti võtnud MTÜ-lt Kohila Saun, kus LEADERi programmi raha abil kohendatud saun on juba aasta otsa tegutsenud.
Eelmisel aastal oli MTÜ Kohila Saun selle teoga koguni Raplamaa aasta tegijate üks nominente.
Asja eestvedajat, Kohila ettevõtjat Laur Laanmetsa tunnustab ka vallavalitsus, tema tegu on nimetatud “panustamiseks kogukonna heaks”.
“Saun on natuke väiksem, aga ilusam ja puhtam, kokkuvõttes väga hea,” ütleb saunapäeval end koduteele sättiv pensionieas Aino Käär.
“Meil käiakse igalt poolt, ka Sakust, Hagudist, Raplast. Ühed vene rahvusest mehed käivad meile Tallinnast ja alati kiidavad, et nii head leili pole mitte kusagil mujal,” räägib kassapidaja Eha Künnerpä, kes lisab, et iga nädal kasutab sauna 70–100 inimest.
Kohilas on nagu Raplaski tekkinud uuemaid ja moodsamaid saunu, aga vana austajad neid omaks ei võta.
“Konsumi ülakorrusele on vanematel inimestel raske minna ja koolimaja saunal on hoopis elektrikeris,” ütleb Künnerpä.
KOMMENTAAR
Laur Laanmets
MTÜ Kohila Saun asutaja
Saunaskäimise harjumus on mul juba pisikesest poisist alates, kui vanaisa mind igal nädalavahetusel Kohila sauna viis.
Kui tuli avalikuks uudis, et Kohila vallavalitsuse allüksus, Kohila Maja OÜ enam sauna majandada ei soovi, hakkas liikuma mõte, et mida mina saaksin ära teha. Panin oma mõtted ja kalkulatsioonid paberile ning selgus, et mõningate muudatustega on võimalik saun ära majandada.
Vaja oli teha investeering, et saaks taas avada ühel päeval nii meeste kui naiste saunapooled. Uurisin võimalusi ja selgus, et LEADERi programmist saab taotleda raha ka avaliku sauna renoveerimiseks.
Enim on olnud probleem inimeste vanade harjumuste ümberkujundamisega. Kuna naiste saunaruumid on endiste aegadega võrreldes poole väiksemal pinnal, oli neil alguses veidi raske harjuda uue korraldusega. Aga nüüd, kui saun on olnud uue planeeringu järgi avatud aasta, on inimesed harjunud ja väga rahul.
Saun on peamiselt isemajandav, vald toetab Kohila valla registrisse kantud pensionäre, alaealisi ning raskustes elavate perede liikmeid, võimaldades neile soodushinda.
Saunad pole päris kadunud
- Kunda linna vana saunahoone võõrandati juba aastal 2002, kui selle ülalpidamiskulud ei olnud enam linnale jõukohased. Teenuse pakkumist jätkas lepingu alusel OÜ Kunda Külalistemaja, kuni valmis Kunda Spordikeskus, kus linnasaun nüüd tegutseb. Külastatavus on väga hea, on meeste ja naiste saunapäev.
- Elva endine saunahoone tuli sulgeda, sest see oli nii amortiseerunud. Linnasauna doteeritud teenust osutatakse alates novembrist 2011 Tartumaa Tervisespordikeskuses. Organiseeritud on ka saunabuss. Ühel nädalavahetusel käib saunas 50−60 inimest. Traditsiooniliselt toimub nädal enne jõule tasuta jõulusaun.
- Tõrva linna saun lõpetas tegevuse 1998. Pärast seda on inimestel olnud võimalus saunas käia spordiklubi Viraaž saunas. Osaliselt kompenseerib linn saunapileti maksumuse mittetöötavatele pensionäridele, puuetega isikutele ja paljulapselistele peredele. Linn ühissauna järele vajadust ei näe, kuna valdavalt on inimestel eramajapidamised ja seal ka saunad.
- Suure-Jaani linnasaun on suletud olnud juba paarkümmend aastat. Kui linn taas saunaskäimise võimaluse lõi (spordiklubi kasutuses olevas staadionihoones), kasutas seda väga vähe inimesi, kuna juba olid leitud endale muud võimalused.
Praegu saab kasutada gümnaasiumi spordihoone sauna, mis avalikuna toimib kord nädalas. Võimalust kasutab 20−30 inimest.
- Tamsalu linnas saab saunateenust Tamsalu Kalor ASi (valla osalus 100%) katlamaja ruumidesse ehitatud saunas. On meeste ja naiste saunapäev. Külastajaid on keskmiselt 30.
- Kuressaares pakub avalikku saunateenust SA Kuressaare Spordibaasid. Spordikeskuse suur saun on avatud igal laupäeval. Pensionärid saavad saunas käia ka eakate päevakeskuses.
- Väike-Maarja avalik saun on tänaseni heas korras ja seda külastatakse palju, tullakse ka kaugemalt. On meeste ja naiste saunapäev. Valla kulul on sauna aeg-ajalt remonditud ja korrastatud.
- Kiviõli linna saun tegutseb 1975. aastast, on lahti kahel päeval nädalas ja seal käib 65 inimest päevas.
- Võhma linna saun tegutseb alates 1950. aastatest, ta on kujunenud paljudele oodatud kokkusaamiskohaks. Kuna saun on sotsiaalobjekt, on linnavalitsus leidnud võimalused renoveerimiseks ja see praegu käibki.
Allikas: kohalikud omavalitsused
