Üksikisa Pertti (Mikko Kouki) ihkab saada suurepärasesse füüsilisse vormi ja surub uut “tervislikkust” peale ka oma pojale, ent läbikukkumine on ränk. Televiisorist nähtud reality show alandused viivad Waltteri (Eemeli Louhimies), keda koolis venelasest ema pärast tiblaks hüütakse, ekstreemsusteni, kui ta üritab hakkama saada tagakiusamisega koolis. Üksikema Marika (Alma Pöysti) on sunnitud koos oma väikese tütrega vaatama otsa surmale. Ameeriklane Robert (Sean Pertwee) kogeb Soome talve ja on ilmseges kultuurišokis. Väikese poisi Aleksi (Topi Tarvainen) jaoks on elus kõige tähtsam tema koer, mille tähendust aga ema ei mõista…

Vuosaari jätab alguses mulje, nagu oleks ta kokkukleebitud neist fragmentidest ning et puudub ühtne lugu. See joonistub siiski välja. Heaoluühiskond, mille poole ka meie püüdleme, ei ole siiski nii imeline. Suvalise eeslinna müüride vahel on kurbust ja õõva rohkesti.

Kriitika on analooge otsinud Veiko Õunpuu “Sügisballiga”, ent see on väga kauge võrdlus: sarnased on ehk vaid korrusmajade hallus ja mõningad meeleolud. Heaoluühiskonna traagika kahvatub siiski idaeuroopaliku magala painete kõrval.

“Vuosaari” alastuses saab ennast samastada tegelastega. Film paneb mõtlema, kas mõned tähtsad asjad me elus ei ole ehk liialt enesestmõistetavad – selline kergemapoolne äratus argisest ulmast.

Kõik me soovime ju olla kellegi poolt armastatud ja tahetud, ent takerdume oma püüdlustes egosse – kas soovimatusest teist inimest päriselt kuulata või nende röögatute hirmukägarate tõttu, mida oleme enesele välja mõelnud.

Meenub tähelepanek, mille on öelnud kuskil Leelo Tungal: mis ei tapa, teeb meid tuimemaks.

Kahtlemata täitsa hea film, ent see kõik on juba ära tehtud palju räigemate näidetega, julgemates ja julmemates filmides.



VAATMISMULJE

“Vuosaari”

- Soome, 2012

- Režii: Aku Louhimies

- Stsenaarium: Aku Louhimies, Mikko Kouko, Niina Repo

- Osades: Pekka Strang, Matleena Kuusniemi, Amanda Pilke, Lenna Kuurmaa, Mikko Kouko jpt