"Oodatud on kõik, lastest vanaemadeni välja. Anname neile erinevaid näpunäiteid ja sellise mardisandiraudvara teele kaasa," räägib Kairi, kes ise iga aasta sõpradega kommetekohast marti jookseb. "Püüame traditsioone tutvustada, et asi oleks sisukam, jälgiks vanu kombeid ning hoiaks elus külaskäimise ja üksteisega suhtlemise traditsioone."

Mardisandiekspert soovib meelde tuletada mõned ununemakippuvad mardijooksmise põhitõed. Esiteks, et mardisandid ei lähe komme küsima, vaid pererahvale õnne, rikkust ja kasvu viima. Teiseks, et marti joostakse perega, kus on isa, ema, lapsed ning mõned vigurtegelased nagu näiteks sokk, kurg ja karu. Kolmandaks, et Mardil olgu vööl alati kasevits millega inimestele tervist ja õnne vitsutada.

Millist õnne täna kulub?

„Oleksime väga rahul, kui igas Eesti külas koputaks mõni mardisant kodude ustele peredele mardiõnne viima," unistab Kairi. "Seepärast võtsime tänavu asja hoopis suurelt käsile. Õpetame kolme päeva jooksul mardipäevakombeid pea igas Viljandimaa paigas ning loodame, et järgmisel aastal jõuame veelgi kaugemale.“

Viljandi paistab olevat vähemalt tänavu mardisandijooksmise keskus, kuna lisaks jooksmiseelsel õhtul Pärimusmuusika Aidas toimuvale tasuta koolitusele joostakse suure hulkuritekambana mardilaupäeval ühiselt mööda linna ning kahel õhtul toimuvad marditeemalised peod. Viljandi vanalinna kogukonnaliikumine "Tule õue!" kutsub kõiki mardisantidele tulesid süütama ning üllatab parimaid mardisante kopsakate andidega.

"Tänapäeval on ka viljaõnne vaja soovida, sest leib tuleb ju põllult," meenutab Kairi Leivo linnarahvale elu põhitõdesid. "Võib muidugi pererahva käest küsida, millist õnne vaja on – üks noormees palus mõistuseõnne, aga teine rahaõnne."