Setud said oma aabitsa
Selleks et selgusele jõuda, milline üks setukeelne aabits peaks olema, tuli Setumaal kokku aabitsa kogu. “Aabits pidi rääkima Setumaast – natuke ajaloost, natuke sellest, mida siin näha on ja mida selle kandi inimesed ajast aega oluliseks on pidanud,” räägib aabitsa kokkupanija ja Setumaa koolides pärimuskultuuri tundide koordineerija Nele
Reimann.
Tema sõnul saab aabitsast lisaks tähtedele ja esimestele setukeelsetele sõnadele selgeks ka, milliseid kombeid ja usku on setud läbi aegade oluliseks pidanud ning mida on vanavanemad tahtnud oma lastelastele edasi anda. “Meile oli tähtis, et aabits saaks ikka vana kultuuri järgiv,” nendib Reimann.
Et aabitsa keel oleks üheselt mõistetav, tuli koostajatele appi Tartu ülikooli õppejõud ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse juhataja Paul Hagu.
Üheskoos valitigi aabitsasse sellised sõnad, mis oleks ka setu kultuuriruumis olulised. Reimanni sõnul on P-tähe juures näiteks sõna “paasapäev”, mis andis omakorda põhjust pikemalt rääkida sellest, mis see paasapäev on, kuidas seda peetakse ja kuidas sellise püha ajal haua peal käitutakse.
Kõnekad on muidugi illustratsioonid, mis ühe või teise asja kirjeldamiseks valmisid. “Just läbi aabitsa piltide olemegi püüdnud näidata setude ja setu kultuuri olemust,” ütleb Reimann.