Ja veel millise retkega! "Rannas, heinamaal, päike paistab, hobused on õnnelikud. Mitte keegi, kes ise ei ratsuta, ei mõista seda tunnet," kiitsid ratsutajad ajalehele Maaseudun Tulevaisuus.

Lõuna-Vantaa ratsutamiskooli ratsanik Olli-Pekka Rosberg on organiseerinud ratsahuviliste retki Muhu saarele juba kolmandat aastat järjest.

Tihuse talu

Mitmendat aastat Muhus ratsutamas käinud Gröndahl-Mykrä kiidab eriti seda, et ka algajatele on ratsutamine turvaline ning Tihusel saavad hobused olla vabad.

Soome ratsutamislaagritega ei anna Muhus kogetut võrreldagi. "Huittineni ratsutamiskeskuses on tore, aga see on midagi hingele. Siin meel puhkab," kiidavad soomlased. "Kusagil ei ole märke, et siin ei tohiks ratsutada. Ühtäkki oled kui vihmametsas, siis põllumaal, näed erinevaid linde ja rohumaal sõidad läbi liblikaparve. Uskumatu!"

Olli-Pekka ”Pette” Rosbergi sõnul ei leia Soomest võrdväärset kohta, kus saaks hobuse seljas ratsutades ka puutumatut loodust nautida.

Tihuse hobuturismitalus on kasvatuses ja aretuses 240 eesti tõugu hobust. Abilisi töötab farmis aastaringselt paarikümne ringis. Klientidest 80 protsenti moodustavad soomlased, kuid ratsutamishuvilisi on käinud ka Saksamaalt ja Prantsusmaalt. "Eestlased käivad ka meil ratsutamas, kuid nad ööbivad tuttavate juures. Meie hinnad on neile liiga kallid," tõdes talupidaja Martin Kivisoo.
Tihuse talu