Spordiraadio alustas 80 aastat tagasi
Kaheksakümmend aastat, see on ju pikk aeg.
Kuidas võtta. Üks inimelu, kui hästi läheb. Eesti Televisioon tähistab tänavu 55. sünnipäeva.
Sellega võrreldes on kaheksakümmend ju tõesti peaaegu kolmandiku võrra suurem arv. Laiemalt mõeldes - sajandid, aastatuhanded - aga kindlasti väga lühike periood.
Mida on esimesest spordireportaažist ülepea teada?
Aeg ja tegijad. Eesti-Läti-Poola maavõistlus kergejõustikus, mis peeti 20. ja 21. juunil Kadrioru staadionil.
Legendaarne "raadioonu" Felix Moor kutsus sõnaseadjatena appi Eesti võimlemise isa Ernst Idla ja hilisema Berliini olümpiaraamatu autori, kirjanik Aleksander Antsoni. Paraku pole toonane reportaaž säilinud.
Millal alustati olümpiasaadetega?
1936. aastal Berliini olümpial. Ajakirjanik Oskar Lõvi kaastööd Berliinist on tänaseni meie arhiivis. Mõned reportaažikillud, intervjuud kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusaluga, medalimees August Neoga.
Otselülitused tollal kõne alla ei tulnud, iga päev saadeti heliplaat Oskar Lõvi jutuga lennuki pardal Tallinnasse. Tõsi, ühe erandiga: õhtul mil Palusalu võitis teise kuldmedali, jõudis telefonisõnum eetrisse kümme minutit pärast kullavõitu. Tolle aja kohta oli see tavatu operatiivsus.
Hea ülevaate sellest, kuidas tollal jalgpalli kommenteeriti, annab Heino Mikkini reportaaž 1938. aastal peetud maavõistlusmängust Eesti-Läti. Ajuti kõlab see üsna tänapäevaselt. Aastatel 1956-1980 töötas Mikkin kommentaatorina Eesti Televisioonis.
Meenutagem sedagi, et sõjaeelsetel aastatel jõudis Ernst Idla initsiatiivil raadioeetrisse hommikvõimlemine. Hiljem jätkas seda traditsiooni tervelt 39 aasta jooksul Leelo Röömel.
Nii et raadiospordi juured on kindlasti Teise maailmasõja eelses iseseisvas Eestis.
Mingem ajas edasi. Raadio sporditoimetus tänapäevases tähenduses loodi iseseisva üksusena 1960. aastatel.
Ja loojaks oli siinse spordireportaaži legend Gu nnar Hololei. Tema 41 tööaastat Eesti Raadios tähendas reporteritööd, toimetuse loomist, uute tegijate otsimist ja leidmist.
Ma usun, et vanem ja ehk ka keskmine põlvkond mäletab hästi Hololei korvpalli- ja motoreportaaže. Hololei hasartne "Siin Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada!" tekitas äreva kohalolekutunde, kõlab kõrvus. Nagu ka korvpalliringkondadest käibele läinud ütlus: Hololei jutt on kiirem kui mäng.
Hololei kohta võiks kasutada sõnapaari "rahva kunstnik". Mees, kes oli oma reportaažides ühtaegu lavastaja ja näitleja.
Tasub mäletada, et just raadiospordi kaudu on tuule tiibadesse saanud sellised mehed nagu Mati Talvik ja ETV sporditoimetuse kauaaegne juht Toomas Uba.
Toimetusse tulid riburada ka sellised teada-tuntud raadiotegijad nagu Jüri Miller, Tiit Rääk (temagi hilisem telemees), Albert Urb, Rein Küttim, Harry Matskin, Rein Kallasma, üle 30 aasta sporditoimetuses halloomees olnud Erik Lillo.
Lillo pagasisse kuulub üksteist olümpiat, ta on olnud põhiideolooge ja -tegijaid kõigi kuueteistkümne senise "Olümpiaraadio" juures. Raadiomees ja spordireporter jumala armust, kes on Hololei-aegset reportaažipilti arendanud ja täiustanud.
Võib arvata, et tõeliselt lükati väravad valla uuel iseseisvusajal.
Raudselt. Ja sel perioodil seostub sporditoimetus eeskätt Erik Lillo, Tarmo Tiisleri ja Rene Rinaldoga. Mina tegin 1996 peaaegu seitsmeaastase lüürilise kõrvalepõike Kuku raadiosse.
Vundament on mõistagi igapäevased spordiuudiste saated. Me püüame ajaga kaasas käia, et olla nähtavamad ja kuuldavamad.
Igapäevatöö vundamendile on ehitatud "Olümpiaraadiote" mastaabiga suurprogrammid, mis hõlmavad mitte ainult olümpiakommentaatoreid ja päevajuhte Tallinnas, vaid ka tegijaid, kes töötavad ühise eesmärgi nimel.
Neid inimesi koguneb üle paari-kümne. Olümpiaprogrammid on olnud kuulajate jaoks positiivse märgiga - viimati näitasid seda vastukajad tänavusele "Olümpiaraadiole".
1993. aastal toimetusega ühinenud Tarmo Tiisler, kelle esituses võime nautida spordireportaaži kõrgpilotaaži, oli pikka aega meie raadiokommentaatorite pesamuna.
Viimastel aastatel on noori "lavajõudusid" juurde tulnud - 21aastane Joosep Susi tegi Vancouveris ka õnnestunud olümpiadebüüdi.
Meil on teisigi noori, kelle peale panustame ja kellele kindlasti loodame: praegu põhikohaga ERRi spordiportaalis töötav Taavi Libe, gümnaasiumiõpilased Alvar Tiisler ja Merili Luuk, samuti Valtrik Pihl, meie staažikas abimees Eiki Rump.
Sporditoimetus ootab oma sõpru ja häid tuttavaid 21. juunil kell 16 Tallinna Botaanikaaeda. Meil on, mida meenutada ja on sõpru, kellega on ilusaid ühiseid mälestusi - Jüri Tamm, Jaak Uudmäe, Mati Alaver, Jaak Salumets ja paljud teised. On inimesi, kellega kohtumine alati rõõmustab. Me oleme uhked minevikule ja olevikule, aga vaatame alati tulevikku. Kaheksakümmend on väga kaugel millestki lõplikust.
On arvatud, et raadio võib televisiooni ja Interneti võimaluste taustal taanduda nišitooteks. Kas näete sellist ohtu?
Ma ei oleks nii skeptiline. Jah, raadio kuulatavust ei saa kuidagi võrrelda televisiooni vaadatavusega. Ei saagi saama.
Samas, raadiole ennustati kadu juba televisiooni tulekuga, telele raskeid aegu seoses netivõimaluste pideva avardumisega. Räägitakse paberkandjal ajalehtedele saatuslike aegade saabumisest.
No ei ole kõik nii lihtne. Iga hullus läheb üle. Inimesed loevad ka tulevikus raamatuid, kuulavad raadiot, vaatavad telekat. Ja sukelduvad mõistlikkuse piires ka arvutimaailma. Pendlil on oma loogika.
