Supilinna päevade hää järelmekk



Supilinna päevade hää järelmekk
Foto: Meelis Tasur

23.–28. aprillini toimusid Tartus XII Supilinna päevad: avati külakiik ja päikesekell, peeti rongkäiku, tänavateatreid ja -kontserte – Eesti kohakestel-asumitel on supilinlastelt paljutki õppida.

Supilinn on Tartu serval paiknev Emajõe-äärne pisike linnaosa. Tähtvere-alusele aedade, triiphoonete ja aiamaade vahele pikitud vanade puumajade elanikud on maalähedase ning oma elukeskkonda väärtustava mõttelaadiga, pisut boheemlikud, aga kokkuhoidvad, sõbralikud ja tegusad inimesed. Uurisin, millise mekiga on Eesti kõige vanema linnaosaseltsi korraldatud linnaosa päevad.

Arutelust supipäevani

Supilinna päevade pakutud menüü oli viiekäiguline. Üks päev, üks käik. Meenutuste päev (Tartu Uues Teatris võis kuulda-rääkida Supilinnaga seotud mälestustest) ja koristuspäev (Marja tänava mänguväljak sai uue näo) jäid mul proovimata. Alustasin arutelupäevast, mis toimus lodja Jõmmu pardal.

Tõrvalõhnalises trümmis istet võtnud Tartu linnapea Urmas Kruuse ja Supilinna, Karlova, Maailma Arhitektuuri Sõprade Seltsi esindajad ning huvilised-supilinlased jutlesid teemal “Tartu kui inimeste linn” eeskätt linnaplaneerimisest. Et Supilinnas parasjagu üks tuline ehitusloatüli siiani susiseb, keerles suur osa juttu selle küsimuse ümber.

Reede oli supipäev. Raekoja platsil pakkusid sombusesse päeva sobivat sooja kehatäidet koos seltsiga Põltsamaa Felix ja naiskodukaitsjad. Tartu Ülikooli Üliõpilasteater astus üles oma uute, suvisesse repertuaari kuuluvate Jaapani tragikoomiliste etüüdidega.

Õhtul toimus ajaloolase Ken Kallingu eestvedamisel Supilinna kirjut ajalugu ja tänapäeva avanud ekskursioon. Lepiku 9
maja juurde jõudes andis seltsi pealik Mart Hiob üle Supilinna 2013. aasta parima maja tiitli pälvinule – kõige paremini korda tehtud majale – üle Supilinna lipu koos sepistatud märgiga. See kinnitati saja-aastase laudise säilitanud maja külge.

Laupäevane platsipäev oli Supilinna päevade programmi kandev, seda võis õigustatult festivalipäevaks nimetada. Toimus traditsiooniline rongkäik – Kartuli−Herne tänava nurgal avati Ago Teedema ja Kalev Koppeli loodud päikesekell ning liiguti edasi jõeäärsele platsile. Toimus teinegi oluline sündmus – avati vastvalminud klassikaline külakiik. Müüdi kohalikku meelemürki kalja, aga ka vahvleid, muffineid, toekamat söögivärki. Toimus täika. Kohal oli raamatuantikvaar ning endine supilinlane Mika Keränen müüs oma Supilinna lastekrimi uut trükisooja raamatut “Professor Must”. Kõikjal võis märgata lapsi.

Kiik sai suure hoo

Lelula perekeskuse vabatahtlik Raili Hollo tervitas mind lastenurgas. “Kuigi see on lastenurk, on siin terve pere oodatud,” julgustas Raili. “Siin on lennukivoltimise ja -lennutamise võistlus, puslevõistlus, näomaalingud, liivakast, värvimine, vana kombe järgi paelte punumine, võtmehoidjate tegemine.” Sealsamas mängisid väsimatute lastega sama väsimatud ülikooli üliõpilasteatri näitlejad – lennutasid lennukeid.

Supilinna Seltsi juhatuse liige Naatan Haamer oli kõige uhkem kiige üle, mille idee ja rahastus tuli Tartu linnavalitsuselt. “Alustasime kuuekesi, ei saanud hakkama ja kutsusime sotsiaalmeedia kaudu abilisi juurde – neid tuli korraga 40,” imestas Naatan. Köite ning ühe auto abiga tõmmati talgute korras kiik püsti. “See on kõige täidlasem üritus! Mullu käis viis-kuus tuhat inimest, täna vähemalt sama palju.” Ka abikaasa Kadi oli programmijuhina aktiivselt kaasa löömas. Korraldamine algas veebruarist-märtsist.

Pühapäev oli avatud hoovide päev ja hea võimalus lahkelt avatud hoovidel-pööningutel ringi vaadata. Kevadine päikeseline ilm soosis seda. Supilinna tänavune parim maja sai au oma õuele kohvik luua. Tomati-läätse-kookospiimasupp ja šokolaadikook ei jäänud milleski päris kohviku omadele alla.

Päeva lõpuks sattusin sõpradega juteldes samuti uksed avanud Jakobi mäe ilusalongi, kus töötoas huulepalsamit tehes Supilinna päevad oma jõhvikamaitselise ilusa punkti said.

Meenub, et käesolev aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile. Tegelikult on kõigil Eestimaa kohtadel ja seal elavatel inimestel oma lugu rääkida. Kui vaid tahta ja osata. Supilinna Seltsi rahval tuleb see igatahes väga hästi ja maitsekalt välja.



FESTIVAL

Supilinna päevad

- Supilinna päevad toimusid XII korda (alates 2002. aastast).

- Supilinna Selts on Eesti vanim linnaosaselts.

- Seltsil on 141 liiget, teiste seas president Toomas Hendrik Ilves.

- Supilinna lipp sündis esimesteks Supilinna päevadeks. Lipu looja Toomas Kalve kirjeldas värve nii: “Helepruun on Emajõe vesi, hele õlu, kruusateed, küttepuud; tumepruun on Emajõe vesi, tume õlu, brikett ja pori; roheline jällegi Emajõe vesi, aiamaad-tillid-petersellid ja lisaks see muu rohelus, mis Supilinnas on.“


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare