Peaaegu kogu tema elutöö on tehtud Tartu Lenini-nimelises näidissovhoosis. Teenelise agronoomi aunimetuse sai ta juba 29-aasasena. Rannu kandi rahvas mäletab Ülo Läänemetsa kui väga lugupeetud ning korraarmastajat inimest.

„Mulle on ta töökultuuri eeskujuks kogu eluks,“ sõnab Rannust pärit ning seal praegu mitmel tuhandel hektaril vilja kasvatav Madis Ajaots.

„Ta võttis laialt ette ja viis kõik ellu. Millele ta käe külge pani, see ka õnnsetus,“ meenutab Haage suurtalu omanik Andres Härm.

„Ta oli põllumees juuksekarvast varbaotsteni,“ hindab ajakirjanik ja Läänemetsade perekonnasõber Nasta Pino.

Vähem kui poolteist aastat tagasi Maalehele antud usutluses kiitis Ülo Läänemets oma isa, kellelt ta sai kaasa talupojatarkuse ja teadmise, et iga töö tuleb teha korralikult.

„Kui ma talviti koolist tulin, olid mehed hobustega metsas ning poisikese asi oli hobustele heinu valmis panna. Eks isal oli muidugi minust kui järeltulija kandidaadist hea meel,” rääkis ta tookord.

Nii nagu kunagi lootis Ülo isa, et pojast saab talle talus järeltulija, nii juhtus tema endaga. Sellest peale, kui Ülo Läänemetsa poeg Jaak kodutalus Avispeal põldu harima hakkas, läks kogu energia ja tähelepanu poja abistamisele.

Maaleht mälestab lugupeetud põllumeest ja tunneb kaasa omastele.