Suusatamises lootust siiski on
Suusasaated televisioonis jätkusid küll hõredamalt ja väiksema hooga, kuid ikka jätkusid, ja loodetavasti mitte ainult selleks, et Lembitu Kuusel ning tema kaaskannatajatel tööd ja leiba jätkuks.
Tõepoolest, mida teeksid need mehed talv otsa, kui suusatamisest enam pajatada ei saaks?
Varsti päris tipus
Enam lootustandvad on murdmaasuusatajate asemel hoopis noored suusahüppe- ning kahevõistluse mehed.
Tõepoolest, kust need vennad Pihod, samuti Kristjan Ilves ning Karl-August Tiirmaa äkki välja kargasid? Või pisut rohkem tuntud endine kahevõistleja, nüüdne suusalendur Kaarel Nurmsalu ning täiesti uus kuju Martti Nõmme?
Nende arenemist ja kerkimist sai küll rohkem vaadata Eurospordist ja Soome Yleisradio kanalitelt, meie meeste kaamerad püsisid enamjaolt ikka suusaradadel – muutused polnud päris nendeni veel jõudnud.
Nüüd on aega suvi läbi asju arutada ning järgmisest hooajast alates asjad uutmoodi paika panna. Sest olen veendunud, et järgmisel aastal on need lendavad poisid omadega kui mitte just päris tipus, siis vägagi intrigeerivalt tipu lähedal ning põnevust jätkub nende ettevõtmistega seoses küllaga.
Suusahüpete esiletõus on Eesti spordis lausa ajalooline nähtus, selle ala mehed on seni olnud päris kahvatud või hoopis kõrvalseisjad.
Kõik see ei tähenda veel, et asjalood murdmaasuusatamisega nüüd sedavõrd kehvad oleksid, et me selle ala hoopis unustama peaksime.
Viiekümnendad ja kuuekümnendad kohad langesid esialgu ja pikki aastaid osaks ka meie staaridele Veerpalule ja Maele, neid kiruti ja keelitati kõrvale astuma üpris häälekalt. Maailma tippu jõudes olid mõlemad juba üsna kolmekümne lähedal.
Vaid Kristina Šmigun tõusis esile näiliselt kiiresti ja kergelt. Praegu julgen ennustada, et nii mõnigi neist esialgu veel lõpus nühkijatest oma ilusa päeva jõuab ära oodata.
Pole ikkagi veel välistatud, et isegi Aivar Rehemaa lõpuks ikkagi oma ära teeb, Karel Tammjärvest ning Algo Kärbist rääkimata.
Ning miks mitte ka noored naised eesotsas Triin Ojaste ja Heidi Rajuga. Andkem aega atra seada, ärgem virisegem algul möödapääsmatute kaotuste pärast.
Tasub uut talve oodata
Muidugi mõjuks meie suusatamisele seadusliku dopinguna Andrus Veerpalu õigeksmõistmine selles (kahtlaselt) kaua kestnud kemplemises ülekaalukate vastastega.
Usun, et kui Andrus tegelikult süüdi oleks, tõmmatuks kogu loole juba ammu kriips peale. Praegu lõhnab selle järele, et üks pooltest on tõepoolest alla jäämas ning me teame ilma ütlematagi väga hästi, kumb pool see on.
Reputatsiooni ja usutavuse säilitamiseks tuleb see asi ükskord võimalikult ümmarguse lõpuni viia.
Nii et hundid oleksid igal juhul söönud. Aga ka lambad mitte just lootusetult omadega läbi.
Praegu näib, et hautakse mingit kompromisslahendust. Otsustage ise, kummale poolele on kasulik asja lõpmatusse venitada.
Kokkuvõttes olen veendunud, et suusatalve tasub oodata samasuguse põnevuse ja pinevusega nagu neil oh kui ilusatel aastatel. Sest midagi on varsti taas tulemas!
