Suve keskpaik käes: Jaagup viskab külma kivi vette

Vanasti öeldi, et 25. juuli jaagupipäeval läheb must mees põõsasse — see tähendas, et päike hakkab niisuguse kaarega käima, et põõsaste alla tekib suurem vari ning puudel lähevad kollaseks esimesed lehed.

Jaagupipäevast on raudnael rohus, külm kivi vees ja must mees põõsas, konna suu pannakse kinni – hein puitub, vesi jaheneb, ööd on pimedad, konnad ei krooksu enam.

Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. Maitsti värsket kartulit ja värsket kala.

Naised pöörasid jaagupipäeval käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid, muidu oli kapsaaeda minek keelatud. See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale maitse.

Käole hakkab nüüd odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise.

• jaagupipäevane kilu on peaaegu sama hea kui sügisel
• maasikaid peale jaagupipäeva enam süüa ei tohtinud — teevad uniseks
• õuntele arvati jaagupipäeval just see õige maik juurde tulevat
• jaagupipäevast alates võib tuld jälle toas üles võtta
• kui jaagupipäev on udune, siis tuleb hea kartulisaak
• jaagupipäeval jääb konna suu kinni

19. sajandil uuendati või lõpetati sel päeval rendilepinguid, mistõttu kuulus jaagupipäev kolimispäevade hulka. Sellest päevast kadus ära keskhommikune puhkeaeg. Kihnus algas jaagupipäevast neljapäevaõhtune (paiguti ka pühapäevane) ülalistumine. Tehti käsitööd, poiste tulekul tantsiti.

Milline ilm on jaagupipäeva hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ilm ennustab jõulujärgset ilma.