Tagantjärele isamaad kaitsma
“Noormehel jäi omal ajal teenistus läbimata ja nüüd, kus kutt on juba kolmekümnendate keskel, tunneb ta, et tahaks selle ikkagi riigile heastada,” kirjutas sõjandushuviliste foorumi militaar.net üks kasutaja hiljuti oma sõbra murest. “Teha tasuta tööd või mida iganes, et saaks lahti sellest halvast tundest eneses.”
Kasutaja küsis kaasfoorumlastelt nõu, mida sõbrale soovitada.
Need oskasid talle “patu” heastamiseks soovitada peamiselt kaht varianti: kasvatada oma lapsi isamaalises vaimus, ise aga liituda kiiremas korras Kaitseliiduga.
Pääsemine kripeldab
Neid, kes 1990. aastatel ei pidanud kõrgkoolis õppides ajateenistust läbima, on ajakirjanduse andmetel üheksa aastakäiku. Kui neil õnnestus end püsivalt kooli nimekirjas hoida ja õpingud viimaks lõpetada, arvati nad väljaõpetamata reameestena reservi.
Nagu eeltoodud foorumipostitusest näha, on toonane “pääsemine” nüüdseks keskea künnisele jõudnud meeste südametunnistuse kripeldama pannud.
Sõjahuviliste foorumist võib aimata sedagi, et kaitseväelise algõppe omandamise on paljude jaoks aktuaalseks muutnud Ida-Euroopa kohal taas tumenema hakanud taevas.
Kui palju on Eestis väljaõpetamata reservväelasi, kaitsevägi ei avalda. Kui suure osa moodustavad neist endised tudengid, ei tea nad isegi.
“Reservväelastena on arvele võetud kõik Eesti kodakondsusega riigikaitsekohuslastest meessoost isikud. Väljaõpetamata reservi puhul ei ole eraldi andmeid, millisel põhjusel ei olda aega teeninud,” ütleb kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe.
Ta kinnitab aga, et oma südames isamaalist kohusetunnet tundvad väljaõpetamata reservväelased ei ole riigikaitselises mõttes ilmtingimata vett vedama läinud.
“Julgustame kunagi ajateenistusest kõrvale jäänud mehi leidma endale väljundi näiteks Kaitseliidus, kus nad saavad pädeva sõjalise väljaõppe, et anda panus oma riigi kaitse tugevdamisse,” sõnab Hoppe.
Lahingukool ootab
Lisaks on neil meestel, kellel ajateenistus jäi läbimata ülikooliõpingute tõttu, kuid kõrgharidus olemas, võimalik läbida vabatahtlike reservohvitseride kursused Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis.
“Eesti sõjalise kaitse kilbiks on reservväelastele toetuv esmane iseseisev kaitsevõime ja mõõgaks NATO kollektiivkaitse,” kinnitas Hoppe.
Vabatahtlike reservohvitseride kursusele saab kandideerida Eesti Reservohvitseride Kogu kaudu.
Baaskursus kestab kaheksa õppenädalat ja on jagatud neljaks mooduliks, iga moodul kestab kümme päeva. Kursuse käigus omandavad õppurid teadmised, oskused ja vilumused, mis võimaldavad neil täita erialaohvitseri ülesandeid nii reservõppekogunemistel kui ka sõjaajal.
Peale reservohvitseride baaskursust saab kandideerida kõigepealt rühma tasemel täienduskursusele, seejärel kompanii tasemel täienduskursusele ja alles siis pataljoni tasemel täienduskursusele.
Kutse kordusõppustele
On kolmaski võimalus. Ehkki väljaõpetamata mehi ei kutsuta reeglina kordusõppustele, tehakse selles osas vähesel määral erandeid.
“Näiteks on maavägi kutsunud õppekogunemisele teatud erialade hinnatud spetsialiste,” ütles Hoppe. ”Peamiselt on need side- ja meditsiinihariduse ning kogemusega inimesed, kellele õppekogunemisel antakse esmased sõjalised oskused.”
Õppekogunemistele pääsemiseks on reservväelastel mõistlik kontrollida ja uuendada oma kontaktandmeid ning infot hariduse kohta kaitseressursside ameti andmebaasis, seda saab hõlpsasti teha portaali eesti.ee vahendusel.
Mida aga peaksid väljaõpetamata reservväelased tegema siis, kui sõda jõuab meie maale enne, kui nad end militaarselt harida jõuavad?
“Ilma sõjalise väljaõppeta inimesed saavad kaitses osaleda, toetades oma lähedaste ja töökaaslaste riigikaitselist tegevust sõna või teoga,” soovitab Hoppe.
