Üks neist, Eesti ja Iirimaa vutikohtumine, võib lõppeda võiduga, kehva päeva korral aga ka kaotusega. Teine, talgufilmi “Täitsa lõpp” esilinastus, kaotusega lõppeda ei saa. Film on valmis. Kinod on valmis.

Ning veel ollakse valmis selleks, et need kaks suursündmust ühendada. Mitu kino on märku andnud, et lisaks filmile saab nende ekraanilt näha ka jalgpalliülekannet. Nimekiri neist paikadest asub aadressil www.filmitalgud.ee.

Kindlasti näeb nii filmi kui ka jalgpalli Arukülas, Kärdlas, Kongutas, Puhjas, Sangastes, Antslas.

Enne 111 kinos toimuvat esilinastust oli Järva-Jaani Kinomuuseumis filmi eel-esilinastus. Kinosaal, no ütleme nii, oli talgutele vastav. Iga pingirida eri stiilist ja aastakümnest. Seega – igale maitsele midagi.

Uni oli küll, aga magama ei jäänud

Film ise oli samasugune. Kõik saavad oma. Tahad tunda armastust: palun!

Romantiline ihalus Lenna järele, eeldatava tunde tärkamine esmapilgul vastuolulistest suhetest. Parajalt naiivne, justkui oleksime selle ise välja mõelnud.

Olemegi ise, filmi valmimisel lõi kaasa 1500 inimest. Pärast mõtted lihtsalt siluti. Tervikuks, tuleb tunnistada.

Mis veel ühes filmis kindlasti peaks olema? Maailmalõpu ennustus.

Homme on lõpp juba päral. Järelikult jõuab veel vähemalt kaht asja, küll mitte korraga: põgeneda, jättes endale vähemalt illusiooni, et teed midagi pääsemiseks, või teha seda, mis tõesti tundub oluline. Näiteks tunnistada kellelegi oma tunnet.

Kolmas võimalus on muidugi ka. Päästa maailm. Aga enamasti peab enne selle mõtte peale tulemist natukene põrutada saama. Saladuskatte all võib öelda, et saadakse ka.

Kindlasti peab ühes heas filmis olema väike tagaajamine! Ja aetaksegi. Tragikoomilises vormis. Ühesõnaga need, kes peavad maailma lõbusaks paigaks, naeravad. Teised on aga kurvad. Nagu alati.

Võib ka nimetada teekonnafilmiks läbi Eesti

Talgufilm eeldab, et terve Eesti oleks sellesse haaratud. Peaaegu ongi. Antslast Kiviõlini. Omalaadne teekonnafilm ühesõnaga. Ainult Jan Uuspõllu asemel askeldab teekonnal keegi teine.

Eesti kaart ilmub tihti ekraanile ja tegelaste teekond lausa joonistatakse rahva ette. Kui te varem ei teadnud, kus asub Türisalu, siis pärast filmi juba
teate.

Ainult et autodega sealt viimasel ajal enam alla ei sõideta. Palkidest piire pandi ette. Et meeleheitel inimene jõuaks järele mõelda: ei, kurat, sellest palgist ikka auto läbi ei võta. Jään elama, eks tulevikus
vaata.

Vaatamata pisukesele vägivallale, on “Täitsa lõpp” siiski hea meeleolu film. Jah, me oleme, nagu oleme.

Kas see film on parem või halvem kui teised? Ei kumbagi. Ta on natuke ... samasugune. Võib-olla natuke liiga samasugune. Ehk oleks ta pidanud olema kommentaaridega. Et vaata, vaataja, siin on see talguvärk ja seal teine.

Aga pole üksiku asi seda linateost arvustada. “Seda tuleks teha talgukorras,” ütles Mikk Rand eelesilinastusel. Seega: pärast reedet ootame arvustustalguid!



“Täitsa lõpp”

Talgute korras valminud.

1500 tegijat.

Võtted käisid kõigis Eesti maakondades.

Stsenaarium kirjutati interneti vahendusel.

Stsenaristid-juhendajad: Peep Pedmanson, Aina Järvine, Margit Keerdo.

Peaosalised valiti telesaate kaudu, ülejäänud rahvahääletusel.

Kuus professionaalset, 15 amatöörrežissööri.

Režissööride juhendajad: René Vilbre, Rasmus Merivoo, Mikk Rand, Jaak Kilmi, Arbo Tammiksaar, Ilmar Raag.

Animatsiooni juhendajad: Priit Tender, Liisi Reitalu.

Pikkus 75 min, neist 7 min tiitrid – osalejaid on nii palju.

Esilinastus 11.11.2011 111s Eesti kinos.

Eesmärk: tähistada Eesti filmi 100. sünnipäeva.

Teine eesmärk: tutvustada Eesti kinokultuuri.

Korraldaja: MTÜ Kinobuss.

Projekti üldjuht: Mikk Rand.

Filmi produtsent: Gerli Veermäe.

Allikas: filmitalgud.ee