TALU LUGU | Hino küla Tuvide pere pärineb Raadi mõisa pärisorjadest

183 aastat tagasi, 1835. aastal asusid Hino külasse elama värskelt abiellunud Ritsike Johannese tütar Tio Prants ja Pööni Mihkli poeg Hindrik Tuvi.

Hino Tuvid ja teised Võrumaalt väljakasvanud Tuvide suguvõsad on oma esivanemate osas pärit Raadi mõisast. Seoses Vastseliina mõisa Misso karjamõisa ehitusega tõi mõisnik von Lippard omale tööjõudu juurde Raadilt.

Nii on teada, et 18. saj. keskel vahetati pärisorje Raadi ja Vastseliina mõisa vahel härgade vastu. Pööni Adol tuli käija isegi mitu korda Raadi ja Vastseliina vahet, kuna töötingimused Raadil olid paremad. Enne Tuvide asumist Hinole elati Misso karjamõisas Pöönil ja Suuresoo külas.

Hino Tuvide talust on välja kasvanud 2/3 Niilo suguvõsa naisliinidest. Nii abiellusid Põnni küla mehed Mihkel Niilo (1836-1889) Katre Tuviga (1839-1878) ja Jaan Niilo (1841-1881) Ann Tuviga (1848-1912).

Praeguseks on Hino Tuvide talu andnud juba 400 järglast, kes jagunevad omakorda üheksaks põlvkonnaks. Talu suuruseks kujunes 20. sajandi algul ligi 90 ha, mis jagati hiljem Mihkel Tuvi poegade vahel kolmeks, kusjuures Hino talu suuruseks jäi 45 ha ja peremeheks sai Johann Tuvi.

Vineki talu sai Jakob Tuvi ja Paluveresse asus elama Aleksander. Neljandale vennale Karlile osteti talukoht Rogosi valda Mikitale 1924. aastal.

Talu jõukuse ja põllumajanduse väljaarendamisel etendasid kõige suuremat osa Mihkel Tuvi (1837-1914) ja tema poeg Johann Tuvi (1862-1944). Põhisissetulek saadi looma- ja linakasvatusest.

Praeguseks on Hino Tuvide talu andnud juba 400 järglast, kes jagunevad omakorda üheksaks põlvkonnaks.

Misso valla ja Hino küla arengus on olnud oluline osa Johann Tuvi pojal August Tuvil (1897-1982). Ta oli kahel korral Misso vallavanem, kuulus aastatel 1929-1933 Võru Maakonna Volikogusse. Tema vallavanemaks oleku ajal ehitati juurdeehitus Misso koolile ja Luhamaa koolihoone ning Misso kirik, avati surnuaed.

Olles aktiivne ühiskonnategelane, võttis August Tuvi osa Misso puhkpilliorkestri, tuletõrje ja kaitseliidu (1930-1938) tööst. Samuti osales ta suurtükiväelasena Vabadussõjas. Tema poeg Voldemar langes II maailmasõjas 1944. aastal Sinimägede kaitsel.

Igal talul on olnud oma tõusu ja languse ajad, nii ka sellel. Hino talu majanduslik tegevus oli eriti edukas 1920-30ndatel aastatel. 1929. aastal pandi talusse telefon, oli Hino esimene kõnepunkt, osteti raadio, veoauto. Aurukatla baasil töötasid veski ja saekaater, mis põlesid ära 1934. aastal. 1938. aastal anti talu maad rendile ja August Tuvi lahkus isatalust Tartumaale Vara mõisa möldriks. Talupidamist jätkas tema poeg Endel.

Nõukogude okupatsiooni aastatel tuli August Tuvil mitmel korral elukohta vahetada, et mitte Siberisse sattuda. Nii töötas ta 1954. aastal Tääksis ja hiljem Olustvere mõisa Jaska veskis möldrina.

Siberi tee tuli 1951. aastal ette võtta poeg Endel Tuvil, kes pidas lühikest aega Hinol isegi kolhoosi esimehe ametit. Vallavanema pojast ei saanud kolhoosi juhti, teda süüdistati kolhoosi raha vastupanuta loovutamises metsavendadele. 1951-1952 töötas Endel Tuvi vangina Volgogradis ja 1953-1954 Kuibõsevis elektrijaama ehitusel.

1956. aastal müüdi Hino Tuvi talu Mendik Aleksandrile. Praegu peab talu viimati nimetatu tütrepoeg Ilmar Nagel.

Meenutamaks ühe talu arengulugu ja Tuvide sugupuu kujunemist toimub Misso külas Pööni kõrts-külalistemajas 4.augustil 2018. aastal Hino Tuvi talu järglaste neljas kokkutulek.

Kui soovid, et ka sinu esivanemate talu lugu Maalehe veebis avaldataks, pane see kirja ja saada koos mõne fotoga e-postiaadressile [e-mail].