Talunik pani metsa Eesti kroonile mälestustahvli
“Olin juba pikka aega mõelnud, kuidas, juhul kui Eestis tuleb käibele euro, jäädvustada mälestust Eesti kroonist. Kuna omal ajal oli Eesti krooni kattevaraks mets, siis möödunud aasta kevadel leidsin, et kõige sobivam on seostada Eesti krooni mälestuse jäädvustamine metsaga,” selgitas Toomas Lemming.
2004.a. aprillis enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga istutas Roomas Lemming 3,2 ha kuusekultuuri mõttega, et sellega jäädvustab mees enda jaoks ka Eesti iseseisvuse ja suveräänsuse kaotamise mälestuse.
“Panin selle kultuuri nimeks Eesti vabaduse kuusik. Praeguseks on sinna istutatud noored kuused sirgunud juba üle pea kõrgusteks ja mõnedel puudel oli viimase aasta juurdekasv isegi üle meetri. Uustalu talus on kõigil minu istutatud metsakultuuridel (kokku 13,1 ha) oma nimi, mis on seotud ajaliselt mõne sündmusega või endisaegse kohanimega,” kirjeldas Lemming.
1.jaanuaril 2011.a. panid Uustalu talupere kolme põlvkonna esindajad 2010.a. kevadel Eesti krooni mälestuseks istutatud 0,8 ha suuruse kasekultuuri serva ülesse ka Eesti krooni mälestuskaasiku infotahvli.
Mälestuskaasik on Ambla vallas Roosna külas Uustalu talu maadele rajamisel oleva Uustalu pärandkultuuri õpperaja kolmekümne ühest erinevast pärandkultuuriobjektist esimene, mis sai ka infotahvli. 1,5 km pikkuse õpperaja äärde jäävad ka muinasasulakoht, kalmed, püha allikas, 52 linaleoauku, keskaegse vesiveski koht, jpm. huviväärset.
Koonlalaua-kujulisel infotahvlil on pärandkultuuriobjekti tähis, koopiad Eestis kroonidest ning Eesti krooni käibelolekut ja mälestuskaasiku rajamist tutvustav tekst. Pärandkultuuri õpperaja infotahvlite kujuks valiti koonlalaud sellepärast, et õpperaja üheks huvitavamaks vaatamisväärsuseks on kahe küla ühiste linaleoaukude ala — Tammiku oja ääres on 200 m pikkusel lõigul 52 linaleoauku. Ja koonlalaud oli üks olulisi linasaaduste töötlemise abivahendeid.
“Eesti kroon oli rahvale nii iseseisvuse kui kultuurilise sõnumi kandja. Ja seejuures väga ilus sõnumikandja. Samuti aitas Eesti kroon, kui omariikluse väga oluline sümbol (viimane), tutvustada Eesti maad ja kultuuri väljaspoole meie riigipiire. Eesti kroon ei olnud mitte ainult maksevahend, vaid ta oli meie rahvusliku identiteedi üks osa.
Kahju, et riigiisad ei võtnud midagi ette Eesti krooni mälestuse väärikaks jäädvustamiseks. See oleks ilmselt leevendanud suure osa rahva OMA RAHA kaotusevalu. Selle asemel tegeleti ainult euro teavitusega ja kiitmisega ning Eesti krooni kurb lahkumine mattus euro kiidulaulu,” märkis Lemming.
