Taani püha kuninga Knudi mõrvapäev on tuntud soomlastel, Skandinaavias ja Saksamaal. Sealne püha ringiliikuvate maskeeritutega meenutab olemuselt Saaremaa jõulusantide ja näärisokkude tava. Soomes käisid veel 20. sajandi algupoole jõuluajal ja nuudipäeval ringi nuudid, hiivanuudid või nuudipukid.

13. jaanuaril hakati nuudipäeva tähistama alates 18. sajandi algusest, varem tähistati seda üldiselt päev pärast kolmekuningapäeva ehk 7. jaanuaril. Nuudipäeval võetakse jõulukuuselt ehted, mistõttu seda päeva on kutsutud ka väikesteks jõuludeks. Rootsis külastatakse jõulust nuudipäevani sõpru ja vahetatakse väikesi kingitusi.

Kes oli Knud

Knud Lavard oli Taani kuningas Erik Hea poeg, mitmete uuenduste tooja. Knud Lavard ise kuningaks ei saanud, kuid tema poeg Valdemar I lasi ta kanoniseerida pühakuna. Knud Lavard mõrvati 7. jaanuaril ja see on ka tema päev pühakuna.

Legendi järgi määranud kuningas Knud IV Püha, et jõule tuleb tähistada 20 päeva. Knud Püha päeva tähistatakse kirikukalendris 19. jaanuaril, kuid rahvalikult 13. jaanuaril, mis on 20. päev peale jõule.

Meie nuudipäevaga seotud pärimuses on need kaks Knudi segunenud üheks Taani kuningas Knudiks, kellega seotud püha võis olla nii 7. jaanuaril kui 13. jaanuaril.

Soovitusi nuudipäevaks:

  • Täna ära tööasjadele isegi mitte mõtle.
  • Pane selga midagi nahkset.
  • Mine nuudiga külla.
  • Lükka oma lähedastel läpaka kaaned kinni ja tahvelarvutid tagurpidi.
  • Kasuta toidu valmistamisel õlut.