Täna tuli varakult tõusta, korralikult kraamida, õunapuid katta ja võõraid lambaid pügada
Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb armulauateenistusega suurel neljapäeval. Ühtlasi algab suure neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise paasapüha, ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha, mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.
Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele pidulikku ja rõõmsat tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada Suurel Neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu.
Ortodoksi ja roomakatoliku ning mitmes protestantlikus kirikus kuulub Suure Neljapäeva jumalateenistusse jalgade pesemise talitus. See tuletab meelde, kuidas Jeesus pesi oma jüngrite jalad ja käskis kristlastel saada samuti üksteise teenijaiks.
Suure Neljapäeva evangeelium asetab meie ette Jeesuse ja Tema jüngrite viimase ühise paasasöömaaja ja püha armulaua seadmise. Piiblitekstid avavad erinevaid tahke altarisakramendi sisu kohta: uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus.
Kombed eesti rahvakalendris
Suurel neljapäeval ja suurel reedel nõiuti varem palju, nii et seda on peetud nõiduse jaoks väga sobivaks ja üldse nõidade päevaks – nimelt sobis see aeg kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva mõjutamiseks. Maagiarohkus on seotud ühtpidi olulise kevadise pöördepunktiga ja teisalt saab alguse kristluse õpetusest paljude kurjade jõudude ja kuradi kohta, kes suurel nädalal hoolega tegutsevad. Näiteks laps, keda imetati kolm suurt neljapäeva, usuti saavat nõiaks.
Lääne-Eesti ja saarte erijooneks on olnud looma- ja linnukujulised maskeeritud, kes käivad pühade ajal õnne soovimas või tervist toomas. Suurel neljapäeval liikus sealkandis ringi hani, kes tervist soovides käis kasevitstega peksmas. Tõsi, hani oli ta hilisteateil üksnes nime poolest ja mitte riietuselt.
Hommikul soovitati vara tõusta, et olla virk ja terve, varahommikul pesti virkuse ja tervise saamiseks silmi, nagu muudegi kevadiste pühade puhul.
Varahommikul käidi suurel neljapäeval linnulaaste tuppa toomas või haarati puuriidast huupi halgusid – mida rohkem neid sai, seda enam leiti suvel linnupesi. Aga ühtlasi tõi see kaasa jaksu ja virkust. Samal viisil ennustati abiellumist – kui halud või laastud olid paaris, siis oli eeloleval aastal abiellumist oodata. Sama kommet on harrastatud maarjapäeval, palmipuudepühal ja lihavõtteajal. Populaarsem on tava olnud just suurel neljapäeval.
Toimus suurem kraamimine, koristamine ja ruumide pesemine, millega eemaldati kahjustavad jõud ja vanad esemed.
Nõidus keskendus kariloomadele, kellele püüeldi tervist ja kasvu ja keda samal ajal püüti võõra nõiduse eest kaitsta. Kuna vanapärase mõtteviisi kohaselt oli edu ja õnne maailmas piiratud kogus, siis oli oluline saada endale sellest võimalikult paras või suurem osa. Seda sai aga eeskätt teiste talude ja naabrite arvel endale nõiduda. Seetõttu kardeti väga piima- ja karjanõidust. Kaitseks pandi suurel neljapäeval soola toidu hulka ja lauta ning raudesemeid läve alla.
Kuigi ühtegi tööd pühade ajal ei tehtud, olid au sees sümboolsed tööde alustamised (kolm hargitäit sõnnikut põllule, paar vagu künda, kurja kaitseks munakoored põllunurkadesse, kalavõrgud vette või parandamisele, püss korraks puhastamisele jne), sellega oli viljakus ja kaitse kindlustatud ning töö endaga sai alustada ikkagi sobivaimal külvi-künniajal.
Viljasaagi suurendamiseks kaeti viljapuud, eeskätt õunapuud valge/punase riidega, et puud paremini õitseksid ja rohkem õunu kannaksid. Õunapuid suitsutati mitmete kurja peletavate taimedega.
Võõrast piimaõnne käidi karjateelt korjamas (loomade jälgi või puru nende seest), hõigati seda puu otsast või muust kõrgemast paigast oma perele, imiteeriti kadakate või aiateivaste lüpsmist jne. Käidi ka võõraid lambaid pügamas – lõigati üksnes salguke villa, mis pidi abistama kohtus ja õigusvaidluste puhul.
Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda, sest muidu kadus õnn.
Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, s.t söömata ei tohtinud hommikul välja minna. Samuti viis kaaren sel päeval imekivi ehk kaarnakivi oma pessa. Nõiad saatsid lendvat või pidutsesid.
Allikas: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas BERTA ja Wikipedia
