Tantsupeol tugevdati Eesti–Soome silda
Tänavune üritus koondas ligi 5000 esinejat, kes olid lisaks Eestile ja Soomele pärit ka Tšehhist, Venemaalt, Indiast ja Makedooniast.
Kogu festivalinädal oli täis mitmesuguseid sündmusi – kuni laupäevani oli kesklinnas avatud tantsuturg, kus toimusid tasuta tantsuetendused ning pakuti käsitööd ja maitseelamusi nii siit- kui sealtpoolt Soome lahte. Kohal olid ka mitmed asutused, mis tutvustasid Eestit. EAS Turismiarenduskeskuse Helsingi esinduse turujuht Toomas Tärk tõdes: “Kindlasti oli suurejooneline ettevõtmine väga hea viis tutvustada soomlastele Eestis ülipopulaarset rahvatantsukultuuri ning innustada neid ka üha rohkem Eestisse reisima.“
Lisaks korraldati linnas tantsutubasid, kus kõik huvilised said ise mõne põneva maa tantsu selgeks õppida.
Õhtuseks meelelahutuskeskuseks oli Tampere Areenal peetav folgiklubi, mille laval tegid kaasahaarava esinemise ka meie Zetod ja Svjata Vatra. Peale selle jõudsid tublid tantsupeolised teha kõik need päevad proove pühapäeval peetud tantsupeo finaali kordamineku nimel.
Tantsupeo finaal – kahe maa ühine tantsuteos ”Vennassümfoonia” – jõudis vaatajate ette 17. juunil Tampere Ratina staadionil. Etendus, mille kunstilised juhid olid soomlane Petri Kauppinen ja eestlane Kalev Järvela, oli oma esinejate arvu poolest suurim Soomes nähtud terviklik tantsuteos.
”Vennassümfoonia” peategelased olid kaks noormeest – soomlane Kalevi ja eestlane Kalev –, kes kujutasid tänapäeva argielu sangareid. Peategelasi kehastasid Soome tantsuõpetaja Eero Hietanen ja Eesti Kose rahvatantsurühma tantsija Ants Kari.
Tantsud näitasid meestetantsu energiat, kesksed teemad olid silla ehitamine kahe maa vahele, suhe merega, keelekümblus, naisevõtt, saun ja ka soomlaste jaoks oluline tango.
Tantsude kaudu jõudis pealtvaatajateni ka kahe sugulasrahva ühise pärimuse ja juurte küsimus.
Sama teemat käsitles oma tervituskõnes president Toomas Hendrik Ilves, lausudes: “Eesti ja Soome rahvas kasvab ühistest juurtest. Nii on ka meie lugudes, meie lauludes ja tantsudes palju sarnasusi. Seda ühesugust me peame kalliks. Ja eripära, kummalegi rahvale ainuomast, me hoiame. Nagu ikka rahvad, kes hindavad oma kultuuri.”
