Üsna raske on kirjutada millestki, mis on niigi juba täiuslik, tervik. “Anna hingele pidet” on just selline. Võrratu raamat, mis räägib tõestest asjadest väga lihtsas keeles. Minus on tahtmine pikkida raamatust välja vaid üksikud fraasid, mis on terve elamise alussambaks, vundamendiks, alglätteks, ja need üle lehekülje rasvases kirjas laiali pillutada. Mitte kirjutada pikka juttu.

Barbara Bergeri põhisõnum on mulle väga hingelähedane ja kogemuslikult tuttav: nii, nagu oma elu kujutan, täpselt sellisena ta ka saan. Kui tahan terve olla, pean tervelt mõtlema. Kui tahan külluses elada, pean selle mõtte endale kõigepealt ligi laskma. Ja et kõige eest, mis mul juba olemas on, tasub tänulik olla, vahel ka kümnist maksta. Asju, mille eest tänulik olla, on ju nii palju. Kas või seesama toomingate õiesadu akna taga; peatne lapse lasteaia lõpetamine: tervise juures lähedased; vana, ent tubli auto maja ees; armas üürikorter; kliima, kus ei toimu tsunamisid ega vulkaanipurskeid, jne. See kõik ei ole sugugi enesestmõistetav. See on suur õnn ja õnnistus. Mõelda vaid, kui oleksin pime, ei näeks ma homme, kuidas mu laps tantsib, ma ei näeks tema šokolaadipruune ega oma elukaaslase helesiniseid silmi, kevadet õues, ma ei näeks ka arvutit toksida...

Armastus on suurim jõud

Ja lõpuks meie süda, imeline instrument, läbi mille saame kogetut päriselt vastu võtta ja päriselt jagada. Tunnetan nagu autorgi, et armastus (ka headus) on maailmakõiksuse suurim jõud, ülim tõde, taevalik valgus. Suvisel ajal töötan palju saksakeelsete turistidega. Ning iga kord kogen üht ja sedasama – giiditöö ei ole ainult teadmiste edastamine. Faktiteadmised võivad olla briljantsed, aga tegelikkuses sõltub info kohalejõudmine sellest, kas see on lastud läbi südamefiltri või mitte. Enamasti on külalised avatud, sõbralikud ja uudishimulikud. Aga on ka ehmatavalt kinnise olekuga rühmi. Sellistel hommikutel on mul valida, kas soovin luua emotsionaalselt päikeselist päeva või lasen kõigel omasoodu kulgeda. Kas annan endast maksimumi, et jääd sulatada, või lepin sellega, et vähemasti pool grupist läheb laeva tagasi sama morni näoga.

Ma ei pea hakkama energeetilises plaanis kõvasti tööd tegema. Aga ma võin – juhul kui soovin, et grupp sulaks ja mu kodumaalt võimalikult hea mälestuse kaasa võtaks. Ning ma soovin seda. Niisiis hakkan teadlikult panustama, kasutades peamiselt südame ja palve jõudu. Ainult läbi omaenda avatuse ja heatahtliku suhtumise saan neid kutsuda üles avanema ehk usaldama, nii mind kui üksteist. Suhtun nende aega ja huvidesse aupaklikkusega. Julgen näidata oma armastust kõige eestlasliku suhtes, mis mind ennast puudutab – see tähendab, et julgen olla haavatav. Isegi kui mul peaks mõnikord lauldes hääl värisema hakkama, võtan ikkagi südame rindu ja laulan lõpuni. Ainult vastastikuses usaldamises ja austamises saab tekkida midagi suurt ja ilusat. Ja üks asi veel – see saab tekkida ainult läbi siiruse, mitte läbi manipulatsiooni. Kaunis ja südantsoojendav on hüvastijätuks saada sooja käepigistust või suisa kallistust inimeselt, kes kolm-neli tundi tagasi oli olnud Frau või Herr Pahur. Mu päev on korda läinud, olen suutnud luua natuke ilusama ja sallivama maailma.

Mitte keegi teine ei saa su elu muuta

Üks loodusseadus kehtib kõikjal ja kõigiga: sarnane tõmbab ligi sarnast. Anna hingele pidet, ja sa näed – paradiis on siinsamas, su enda sees ja su ümber. Nii lihtne see ongi. Maailm muutub paremaks paigaks niipea, kui oled seda sisimas otsustanud: siinsamas, oma kodus, sõprade, naabrite, kolleegide seas. Hoia iseennast ja teisi, ning elu hoiab sind vastu.

Lihtne, loogiline ja sugestiivne raamat sellest, kuidas meie kiires ajas leida hingejõudu ja muuta oma elu teadlikult paremaks. Autori põhisõnum on õpetada pöörama tähelepanu oma mõtteviisile:

kui mõtleme ja otsime ümbritsevast head, avaldub see ka meie endi elus.

Kui tahad oma elu muuta, on selleks vaid üks tähtis tingimus – sa pead olema valmis enda kallal tööd tegema. Mitte keegi teine ei saa su elu muuta. Ei sinu guru, psühholoog, ravitseja, ema, armsam, ülemus ega suur summa pangakontol.

Aga kui oled pühendunud eesmärgile, tahad väljakutse vastu võtta, siis ei ole su vabadusel, rõõmul, tervisel ega õnnel mingeid piiranguid. Kui raamatu autor seda kõike mõistis, olles võõral maal üksi kolme lapsega, muutis see kogu tema elu.

Autori käsitlus sobib hästi ka eestlase elutunnetusega, kes on kasvanud usus, et ainult tööga võib õndsaks saada. See on raamat jõust ning usust iseenda väesse, kui vaid õppida lõõgastuma ja seniseid mõttemalle muutma.

Soovitan südamest – lugege Barbara Bergeri raamatut.