TARKUSEPUU: Väärtusta ennast sellisena, nagu oled!


TARKUSEPUU: Väärtusta ennast sellisena, nagu oled!
Repro

Eneseusk on usk oma võimetesse midagi saavutada: sa usud, et saad millegagi hakkama. Enesehinnang on aga teadlikkus oma väärtusest, see on sinu väärtus iseenda silmis, enda väärtustamine sellisena, nagu sa praegu oled.

Nii määratleb enesehinnangut rootslanna Mia Törnblom oma raamatus „Enesehinnang!“. Mia raamatus on lisaks ta enda loole (tõusmine sõltlasest teiste inimeste nõustajaks-koolitajaks) ja tema klientide värvikatele kogemustele palju lihtsaid nippe, harjutusi ja nõuandeid, kuidas oma enesehinnangut ja väärtust tõsta.

Madal enesehinnang võib väljenduda mitmel viisil. See võib seisneda selles, et inimene ei julge „ruumi võtta“, ta jätab väljendamata oma tunded ja mõtted, ta jätab ennast täiesti tagaplaanile.
Ent madal enesehinnang võib väljenduda ka hoopis vastupidiselt: inimene teeb kõik selleks, et välja paista, otsib pidevalt teiste tähelepanu ning kinnitust iseenda väärtuse ja saavutuste kohta, kusjuures teisi ei oska ta üldse kuulata. Sellised inimesed võivad olla ääretult enesekesksed, upsakad või lausa nartsissistlikud isiksused. Alguses võivad nad paeluda oma välise atraktiivsuse ja saavutustega, kuid sisemiselt ei oska nad omaendagi tundeid ja mõtteid kuulata, rääkimata teiste omadest. Kuna nad eneselegi teadmata kogu aeg „blufivad“, kuna nad ei väljenda oma ehedaid tundeid, siis nendega koos olemine väsitab. Ja seepärast juhtub sageli see, mida madala enesehinnanguga inimesed just kardavadki: neid hakatakse kritiseeritama ja nendega ei taheta suhelda.

Seotud lood:

Madal enesehinnang rikub suhted

Maailmas on väga palju väliselt edukaid ja enesekindlaid inimesi, kes tunnevad ennast seesmiselt tühja ja lootusetuna, kuna nad on elanud justkui kellegi teise elu või on nende saavutused lähtunud teiste ootustest. Madala enesehinnanguga inimene arvab, et tema väärtus sõltub teda ümbritsevatest inimestest. Need on tema silmis sageli „head“ ainult seni, kuni keegi teine pole „parem“. Niipea kui mängu ilmub keegi parem, pole vanad kaaslased enam piisavalt head.

Paraku ei tee suur usk oma võimetesse ja isegi suurepärased saavutused ilma hea enesehinnanguta inimest veel õnnelikuks. Mitte miski ega mitte keegi teine väljastpoolt ei saa anda head enesetunnet, armastuse- ja rahulolutunnet.

Kui sul on hea enesehinnang, julged teha seda, mis on sinu jaoks tähtis. Kui sul on madal enesehinnang, raiskad aega ja energiat enese maksmapanemisele olukordades, mis on tähtsad ainult teistele. Hea enesehinnang aitab aga pühenduda enda jaoks olulistele tegevustele ja eesmärkidele, sest mingil moel usub selline inimene, et ka ebaõnnestumise korral saab ta hakkama, ning jätkab iseendaga rahus elamist.

Lähisuhted peegeldavad meie enesehinnangut kõige paremini. Mida kõrgem on enesehinnang, seda tervemad ja küpsemad on suhted. Madala enesehinnangu korral rahuldub inimene ebausaldusväärse partneriga, enesekeskse ülemuse või halbade sõpradega. Näiteks halb kohtlemine ja põhjuseta armukadedus on selged märgid madalast enesehinnangust. Samuti teiste tagarääkimine. Õnneliku paarisuhte tähtis alustala on mõlema partneri hea enesehinnang. Oluline on, et mõlemad väärtustaks ja armastaks iseendid sellistena, nagu nad on, sest ainult niiviisi on võimalik ka teist inimest väärtustada ja armastada.

Kuidas tõsta oma enesehinnangut?

Mia Törnblomi arvates saab enesehinnangut paremaks treenida, nagu maratonijooksja treenib end maratoniks. Üheks meetodiks pakub ta „Ma olen hea“ päeviku pidamist iga päev. Päeva lõpul tuleb pühendada mõni minut kolme pealkirja alla kirjutamisele – need on „Hästi“, „Aitäh“ ja „Aita“.

Kõigepealt tohib alustada „Hästi“ pealkirja alla kirjutamisest. See tähendab, et iga päeva lõpul tuleb kirjutada sellest, mis sinu juures täna hästi oli. Kirja on vaja panna vähemalt kolm head asja. Veel parem, kui neid asju ka iseendale peegli ees seistes öelda, kuid see on juba raskem. Näiteks: „Täna olin julge ja ütlesin oma arvamuse S-ile välja!“ või „Täna olin abivalmis ja aitasin oma sõbra eelarvet koostada“, „Täna oli hea see, et ma ei võtnud M-i nipsakust südamesse“, „Ma olin täna vaimukas“, „Jätsin täna ülemusele ütlemata, mis ma tema uuest projektist arvan“, „Hoolimata pahast tujust läksin sõbraga kinno“, „Ma olin täna loov“, jne. Ka kõige halvematel päevadel leidub midagi, mille eest ennast tunnustada!

Loe veel

Päeviku „Aitäh!“ sektsiooni pidamine aitab sul märgata, mis on juba sinu elus märkamisväärset, ilma et peaksid keskenduma sellele, mida sul veel ei ole või mida sa veel ei ole saavutanud. Tänulikkus on parim mürk enesehaletsuse vastu! Rhonda Byrne selgitab oma raamatus „Maagia“ tänulikkusetunde universaalset seadust (mis omakorda on seotud „külgetõmbe“ seadusega): „Kellel on tänulikkust, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel tänulikkust pole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.“ See tähendab, et tänulikkus käivitab saamise protsessi! Mida siiram ja sügavam on inimese elus tänutunne, mida rohkem tänulikkust ta endast annab, seda rohkem ta vastu saab.

Päeviku „Aita“ sektsiooni pidamine aitab rahuliku südamega uinuda, kui homse pärast muret tuntakse. Ei ole tähtis, kas kujutled, et küsid abi oma alateadvuselt, kõrgemalt minalt või kõrgematelt jõududel. Tähtis on, et kirjutaksid üles selle, mida sa oma elus hetkel vajad või millist abi ootad.

Mia Törnblomi arvates on sinu igapäevane raamatupidamine korras, kui paned iga päev kirja, mis selles head oli, mille eest sa tänulik oled ja milles abi vajad. Mia raamatus saab täpsemaid juhtnööre, kuidas enesehinnangut tõstvat päevikut pidada ning kuidas enesehinnangu treenimise ja oma sisemisest motiveeritusest lähtuvate eesmärkide saavutamisega elus edasi minna.

Ning veel üks soovitus: tunnusta iga päev ka oma pereliikmeid! Näiteks õhtusöögilauas, kui pere on koos, või vaikselt igaüht enne magamaminekut, tunnusta ja täna iseennast, oma last ja elukaaslast millegi neile loomupäraselt hea ja ilusa eest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare