Lõplik otsus peaks langema 11. juunil linnavolikogu istungil, kus Urmas Kruuse oma ettepanekut esitleb. Kaalukeeleks võib osutuda raha, ehkki linnapea usub, et kuni 8 miljoni krooni suuruse festivali eelarvega, mis praegu jutuks olnud, saab Tartu hakkama.

"Ka kultuuriminister on andnud märku, et toetab selle festivali toimumist Eestis," lisab Kruuse.

Enamgi veel. Kui Tallinn Europeade'i oma kultuuripealinna-sündmuste nimekirjast tänavu veebruaris välja praakis, kõlas kultuuriminister Laine Jänese kommentaar päris pahaselt.

"Selle festivali ärajätmine näitab Tallinna Euroopale linnana, mis ei väärtusta rahvakultuuri ega taju selle mõju rahvusvahelisel tasandil," kostis Laine Jänes toona. "See mõjutab kahjuks kogu Eesti mainet."

Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen omakorda põhjendas Euroopa 6000 rahvamuusiku ja -tantsija kutsumata jätmist festivali liiga suure maksumusega. Kuna samal suvel leiab Tallinnas aset ka noorte laulu- ja tantsupidu, pole kahe nii suure samalaadse sündmuse korraldamine Jäppineni sõnul otstarbekas.

Taastab usaldust

Europeade on toimunud alates 1965. aastast ning seda peetakse igal aastal Euroopa eri linnas. Eesti pole festivali varem võõrustanud, küll on seda teinud aga Riia ning tänavu suvel ootab tuhandeid osalejaid üle kogu Euroopa endale külla Leedu linn Klaipeda.

Viisteist aastat tuhandeid Eesti rahvatantsijaid ja -muusikuid sellele festivalile viinud Valdo Rebane, Eesti Europeade'i komitee juhatuse liige, oli Tallinna loobumise järel väga nördinud. Jutuajamised Tartu linnapea Urmas Kruusega on aga andnud talle põhjust rõõmustamiseks.

"Kui Tartu otsustab Euro-peade'i korraldada, on see mitmes mõttes positiivne," ütleb Rebane.

Tema sõnul taastab selline samm eeskätt usalduse Eesti vastu - Tallinn tekitas ju oma ootamatu loobumisteatega pettumuse eestimaise asjaajamise vastu kõigile Europeade'i liikumises osalejatele terves Euroopas.

"Kuna festivalil osalevad kõik Euroopa maad, annab selle korraldamine Tartus võimalusi uuteks kontaktideks," märkis Valdo Rebane.