“Teaduspalaviku” uues tsüklis otsitakse meelerahu
Kes meist ei oleks oma elus ärevust ja kurbust tundnud. Need on inimesele loomuomased emotsioonid. Mis saab aga siis, kui ärevus segab igapäevast toimetulekut ja kurbus muutub mustaks masenduseks?
Tsükli esimeses saates uuritakse, mis vahe on hinge- ja vaimuhaigustel; miks just praegu tundub psüühikahäirete osakaal nii suur olevat ning mis võib olla meie meelerahu rikkujaks.
Saatejuht on Piret Eero, toimetaja Piret Suurväli, režissöör Aile Ellmann.
***
Piret Suurväli, kuidas „Must meel“ sündis?
Käisin möödunud aastal vaatamas kahe teatri ühisprojekti – "Varesele valu, harakale haigus" –, kus räägiti depressioonist. Pean tunnistama, et minu jaoks oli tegu silmi avava teatrikogemusega.
Olin alahinnanud depressiooni, ausalt öeldes suhtusin väljendisse „mul on depressioon“ nagu tavalisesse sõnakõlksu „mul on paha tuju“. Mulle olid need sünonüümid. Ja ma olin paraku ka ülekohtune mõne oma tuttava suhtes, kes (tagantjärele tarkusena) ilmselgelt depressiooni põdes ning keda mina süüdistasin altvedamises ja laiskuses ja taevas veel teab milles...
Samas olen kindel, et ega ma ainuke võhik ole – meid on veel kindlasti tuhandeid. Ning kuigi Mari-Liis Lill ja Paavo Piigli oma teatritööga on teinud suurt ja tänuväärset rahvavalgustuslikku tööd, tahtsin ma midagi spetsiaalset ka Eesti Televisiooni teha.
Väga hea võimalus oli „Teaduspalaviku“ kevadtsüklisse midagi korraldada. ETV2 peatoimetaja Marje Jurtšenko kiitis idee vajalikuks ja heaks ning töö võis alata.
Tsükli eesmärk on aidata vaatajail aru saada, kui tõsine on psüühiline häire, et see vajab tähelepanu, aga ennekõike empaatiat. Tegu on sama tõsise ja reaalse asjaga nagu iga füüsilise haigusega. Oluline on, et häire all kannatanu abi otsiks ja tähtis on, et tema lähedased teda toetaksid.
Tsükkel on kolmeosaline. Esimeses räägime pigem tausta, seda, mida mõista psüühiliste haiguste all, kui levinud need on ja mis võiksid olla psüühiliste haiguste kasvu põhjused. Tehnoloogia on siin põnev alateema. Sõna saavad psühholoogid, aga ka Kristjan Port, kes on lisaks oma bioloogiharidusele väga asjatundlik hindama ka tehnoloogia trende. Lisaks vaatame minevikku ning otsime põhjust, miks ja millal psüühilised haigused põlastusväärseks märgiti.
Teises osas keskendume depressioonile. Kuidas ära tunda depressioonimärke, millised on selle haiguse põhjused, kas on olemas ennetusviise. Olen siin väga tänulik inimestele, kes soostusid oma haiguslugusid rääkima, aga me kasutasime ka katkeid draamateatri ja linnateatri etendustest.
Lisaks konkreetsetele haiguskirjeldustele räägivad depressioonist ka psühhiaatrid ja psühholoogid ning Mari-Liis Lill ja Paavo Piigli.
Kolmandas osas keskendume ravivõimalustele. Millised on olnud raviviisid läbi aegade – mida pakuti apteekides keskajal ja mida pakutakse ning nõutakse nüüd. Kas eneseabi on võimalik või peab inimene ilmtingimata pöörduma arstide poole. Kas on ka alternatiive (jooga, meditatsioon, naeruteraapia jne) ning kuidas neisse suhtuda. Mis on depressiooni tõenduspõhised raviviisid – teraapiad, ravimid ja aju mõjutamise viisid. Kas depressioon on ravitav?
Saatetsükli eksperdiks oli Peaasi.ee eestvedaja psühhiaater Ere Vasli, intervjuusid tegime aga paljude ekspertidega. Sõna saavad Tallinna Lastehaigla psühhiaatrikliiniku juhataja Anne Kleinberg, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, kognitiiv-käitumisterapeut Ailen Elias, psühholoog Daniel Soomer, psühhoanalüütik Endel Talvik, Tartu Ülikooli neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja Jaanus Harro, ühiskonnauurija ja semiootik Merle Purre, terviseteadlane ja tehnoloogiahuviline Kristjan Port.
Tegijana tunnistan, et sain saatetsüklit tehes kõvasti targemaks. Loodan väga, et see mõjub mõnele inimesele sama äratavalt, nagu teater mulle mõjus.
