No kes siis “Tuljakut” ei tea! Seda tantsuema Anna Raudkatsi loodud pea saja aasta vanust lembetantsu, mida alates 1934. aastast esitatud igal tantsupeol. Nüüd on Rakvere Teatri lavale jõudnud aga “Tuljak”, mida peab kindlasti nägema. Eriti soovitatav on see kogemus kõigile rahvatantsuga kokkupuutunuile.
Tegelikult esitatakse seda tantsu kirka lavaloo “Puudutada kuud” kestel kogunisti kaks korda, alguses ja lõpus. Tänapäeva Romeo ja Julia loo finaaltantsu on pandud nii läinud sajandi 90ndate rõõm kui äng. Oma riigi ja kroonide omamise uhkus, aga ka kitsaste olude paine. Välismaa kauba paleus ja totter talongide aeg. Soov Eesti uueks luua ja kimbatus, et seda ei osata teha. On külatüdruku unelmate soov puudutada kuud ja nii õndsaks saada. Ja on linnapoisi mülkasse mandumine, kraavikaldal kõlkumine – ikkagi unistuste kuu poole püüdlemine.
”Puudutada kuud”
Hinne: 5
Rakvere Teatri ja Fine5 Tantsuteatri ühisprojekt sarjast “Sajandi lugu”, mis on teatrite ühiskingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks.
Lavastaja Peeter Raudsepp.
Tekstikirjutaja Urmas Lennuk.
Koreograafid Rene Nõmmik, Tiina Ollesk.
Kunstnik Lilja Blumenfeld.
Peaosades Jaune Kimmel ja Madis Mäeorg.
Esietendus 13. aprillil Rakvere Teatri suures saalis.
Kallis külakultuurimaja
Äratundmist on teatrilaval igal juhul hulgi. Eriti maarahvale.
Eelmainitu taustal on teatrilava “Tuljakus” ikkagi olemas ka kõik see, mille Anna Raudkats sinna saja aasta eest sisse pani – nii esimese kohtumise hirm ja ehmatus, pisikesed puiklemised ja natuke nagelemist, kuni sajandivanuse soovini tõesti kuu või päikese puudutamiseni jõuda. Just seda võib ju sümboliseerida “Tuljaku” finaalhüpe, tüdrukul käed taeva poole valla. See on taevasse tõusmise hetk, mida vaadates tuhanded tantsupeokülastajad iga nelja aasta tagant püsti seistes ja pisarsilmil plaksutavad.
Tantsurohke näidendi “Puudutada kuud” põhitegevus toimub maakultuurimajas – paigas, kus tegelik, me vanavanemate Eesti sünnib, kasvab ja kosub iga päev. Hoolimata sellest, kas käimas on kooriproov, rahvatantsutreening või ahjukütmine Eesti Vabariigi sünnipäevakontserdiks. Äratundmist on teatrilaval igal juhul hulgi. Eriti maarahvale. Vähe veel! Juba näidendi esimeses “Tuljakus” astub vaatajate ette rahvatantsu- juht tädi Helvena võrratu Anneli Rahkema.
Tema loodud tantsuaatenaine on kontsentraat legendaarsetest tantsujuhtidest Kai Leetest, Henn Tiivelist, Mait Agust ja Maie Oravast.
Eriline soolopaar
Parima kõrvalosatäitja tiitlile pretendeerib ka Tarvo Sõmer endise sovhoosidirektorina. Alguses on Sõmer laval tõeliselt eesti-mehelik, tehes pikalt ja pinevalt, aga nauditavalt ... eimiskit.
"Puudutada kuud" oli Rakvere vastse teatrijuhi Peeter Raudsepa eksamitööks linnarahva ees.
Ent kui ükskord plahvatab, siis täiega – nagu tõeline eesti mees vähemasti korra elus. Taas äratundmist topeltkuhjaga.
Ja siis peategelased, peaauhindade väärilised kandidaadid: Jaune Kimmel ja Madis Mäeorg. Nad mitte üksnes ei otsi ennast ja Eestit 90ndate hulluses. Nad valdavad sõna, on siirad ja kuumad.
Aga mis kõige suurem avastus: nad tantsivad nii kirerikast moderntantsu kui ka “Tuljakut” nõnda, et võtab hinge kinni. Nad ei jää laval oluliselt alla tantsuteatri Fine5 poolproffdele, vaid loovad ühtekokku tugeva ansambli, just nagu oleks koostöö aastaid kestnud. Dialoogid ja tantsud vahetuvad kõigil lavale astujail lihtsalt ja loomupäraselt. “Puudutada kuud” oli Rakvere vastse teatrijuhi Peeter Raudsepa eksamitööks linnarahva ees. Hakkama sai, puudutas kuud küll.
