Nii see aga pole. Maanteeametil (MNT) pole strateegilist eesmärki liiklejaid kiusata, võite ise arengukavast lugeda. Teede hooldamine ja korrastamine on esmane ülesanne, mida tellija ehk me kõik maksumaksjatena maanteeametilt ootame. Liiklejate suvine pahameeleallikas on, et pool teed 30ga sõites jään ma nüüd küll praamist maha. Need mured ei jäta maanteeametit sugugi ükskõikseks. Nüüd on kõigile hea uudis varuks – teed saab korda teha kiirelt ja nii, et liiklus oleks võimalikult vähe takistatud. Aja kokkuhoid on ligi kolmekordne ning teed terved ja valmis meid kõiki soovitud punkti aitama.

Uurin MNT ehitusosakonna juhatajalt Aivo Salumilt, kuidas teid kiirelt parandada saab. Tegemist on tee kuumtaastamisega, mille proovitöö tellis MNT 2008. aastal Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna 4,33.–6,28. kilomeetri lõigul. Vanemad teemehed mäletavad, et Nõukogude ajal tehti ka sarnaseid, aga külmfreesimisega ja kohapeal seguris segatud katsetusi, mille kohta põhjanaabrid ütlevad not recommended hetkel ehk et ei soovita sellist asja). Kuumtaastuse meetodi kasutuselevõtu tarkus tuligi Soomest ning idee maaletoojaks on Lemminkäinen AS. Miks just Soomest? Kliima ja naelkummid mõjutavad nende teid samamoodi kui meil siin ja nad olid lahkelt valmis oma kogemust jagama.

Salum selgitab, miks kuumtaastus on hea liiklejale, teele, ehitajale ja tellijale. Tõesti, kokku hoiavad sellest kõik, aga vaatame lähemalt:

Kuumtaastus on taaskasutus

Kuumtaastuse puhul kasutatakse ära olemasolev, teel asuv materjal. Taastusmeeskond saabub ettemääratud kohale, kus vajadusel on eeltööd juba tehtud. Tähtsaim auto n-ö sündmuskohal on asfaldikuumuti, mis nüüdsest peab töötama infrapunaga (nõude kehtestas MNT sellest aastast, sest vedelgaasi lahtise leegi kasutamisel võis tuuline ilm leegi ära puhuda, kuigi ka infrapunakuumuti töötab tavapäraselt gaasiga). Teel olev vana asfalt kuumutatakse, tee freesitakse, tekkinud kuum freespuru segu laotatakse laiali pinnale ning tasandatud pinnale laotatakse uus asfalt. Töö on kiire ja korralik! Ja ühtlasi märkimisväärne kokkuhoid tellijale (ehk maksumaksjatena meile kõigile) materjali arvel. Kahjuks igal pool kuumtaastust aga kasutada ei saa, sest eeltingimus on, et teel oleks nn uuemat sorti kate (tehtud 10–15 aastat tagasi), seda poleks liiga palju kordi varem pinnatud ning ka tee profiil ja kandevõime oleksid sobivad.

Kuumtaastus on kolm korda kiirem

Kuumtaastuse protsess on hästi kiire. Töid teostab n-ö masinate rong, mis liigub edasi umbes viis meetrit minutis ja võib sisuliselt peatusteta töötada kasvõi ööpäev läbi. Kuumtaastusmeeskonda teel kohates ei pea liikleja käituma kuidagi teisiti kui tavaliste teetööde ajal. Teel on rivis veidi rohkem tööd tegevaid masinaid ning kolonnist möödumisel kehtib kiiruspiirang. Aga kui sõidate näiteks Saaremaale nädalaks puhkama, võib juhtuda, et tagasi sõidate juba uuel taastatud teelõigul.

Salumi sõnul on kuumtaastamisel Eestis kasutatud kolme meetodit, millest praegu on Eestis kasutusel kaks – roopa-remix ja asfalteerimine kuumfreesitud alusele. Kulumisroopaid tekib teele aastas tavaliselt ca 2 mm jagu, sõltuvalt intensiivsusest. Nii on tööpõld ees igal aastal. Kolmandat meetodit, remix’i on Eestis kasutatud, aga see on peatatud. Selle variandi puhul tuleks eeltööd kõige rohkem teha. Soomlaste kogemusel kestab selline töö kuni viis aastat. Meie tingimustes pole remix seni häid tulemusi andnud.

Salum toobki esile, et kuumtaastamise puhul on positiivset palju kõigile osapooltele, ainuke küsimus ongi, et meil endil pole veel väga pikka kogemust selle meetodiga. Teede tegemise juures annab vastuseid sageli vaid aeg. Loodus elab oma elu ja kuidas uus teekate tuleb toime külmas ja kuumas, võib teada saada alles aasta või paari pärast. Teiste riikide tarkust tuleb võtta aluseks, aga meie tingimustes võib asi ikkagi teisiti toimida.

Head teed ja häid teid!