Tiit Naarits: Mälumäng oleks paslik igaühele
Kuigi Naarits on öelnud, et ei pea finaalipääsu elu ja surma küsimuseks, tunnistab ta, et see on siiski nüüd üsna oluline. Sest finaalipääs on kindlasti osa eneseteostusest ja enesetõestusest ning preemia selle eest, et tema võistkond on selles saates väga hästi esinenud.
Kapten Tiit Naarits on Tartu Karlova gümnaasiumi ja Jõgeva gümnaasiumi ajalooõpetaja, kes on tipptasemel mälumängu harrastanud tosin aastat. Ta on mitme mälumänguraamatu koostaja ning teinud küsimusi ka populaarsetele Eesti lauamängudele.
* * *
Tiit Naarits, mis teid mälumängu juures kõige enam võlub?
Võlub kõige rohkem see, et tegu on mänguga, kus mängitakse mäluga. Dramaatika, kus just loetud fakt ei meenu ja samas meenub aegadetagune lugu, käib asja juurde. Ja kindlasti on mälumängu juures köitev see, et niisama teatmike pähetuupimisega kaugele ei jõua.
Kuidas sattusite mälumängudes osalema?
Mälumänguga tegelesin põgusalt juba koolipoisina, ent regulaarselt osalema meelitas Arko Olesk kusagil 2000. aastate alguses. Käisin korra, käisin kaks, hakkas meeldima, ja nii ta läks...
Kuidas end mälu treenimise mõttes vormis hoiate?
Vormishoidmiseks on minu puhul ainult üks valem – asi peab endale kuidagi huvitav olema. Mõttetu või seosetu fakt jääb meelde juhuslikult, huvitavad faktid aga üsna hästi. Aeg-ajalt tuleb ka mälule puhkust anda, pärast seda mahub jälle rohkem.
Kas igaühest võiks saada hea mälumängur?
Minu meelest võiks küll mälumänguga tegelemine olla igaühele paslik tegevus, lihtsalt tuleb leida üles õige väljund – ühele sobib teleka ees kaasamängimine, teist innustab, kui ümbritseb võistlusõhkkond.
Kui algaja satub kohe mõnele n-ö profiturniirile, võib see üsna pelutav kogemus olla.
Kas kooliõpetajana töötades suunate ka oma õpilasi mälu treenima?
Mälu treenimine õpilaste puhul võiks käia läbi mingite seoste loomise. See muudab ka õppimise huvitavaks. Aga eelkõige peab kindlasti õpilastel endil olema asja vastu huvi.
Mis on teie lemmikteemad, milles tunnete end väga kindlalt?
Lemmikteemad seonduvad humanitaariaga, ent kindlasti on tugevaks teemaks ka estica. Kursis püüan olla kõigega, mis puudutab popkultuuri ja elustiili ning sporti. Pean siinkohal tunnistama, et viimase aja filmide ja muusikauudistega ma kahjuks väga kursis pole.
Kas on teemasid, mida hea meelega väldiksite?
Minu kitsaskoht on reaalteadused – ei ole lihtsalt seda soolikat, et mäletada kõiki neid valemeid, elemente, nähtusi jne.
Milliseid raamatuid teile meeldib lugeda?
Põhiliselt loen ajaloo-, poliitika- ja kultuurialast kirjandust. Ajudele puhkuse andmise nimel loen aeg-ajalt ka ilukirjandust. Näiteks võtsin just ette Indrek Hargla apteeker Melchiori lood.
Kas kasutate lugemisel mingeid erilisi tehnikaid, et vajalik info paremini meelde jääks?
Nagu eespool mainisin, mingeid erilisi tehnikaid ma ei kasuta, kuna osalt on isegi põnev teada saada, et mis jääb meelde ja mis mitte – ikkagi mäng mäluga!
Kuidas hindate osalemist saates “Mis? Kus? Millal?”?
Mulle oli saate “Mis? Kus? Millal?” formaat tuttav. Ei saa öelda, et mõte ka ise saatest osa võtta oleks minus erilist vaimustust tekitanud. Kas või juba sellepärast, et oma praeguste võistkonnakaaslastega ei olnud ma varem koos mänginud.
Minu kõhklused osutusid aga asjatuks, sest sain meestega üsna kiiresti ühele lainele. Ja ma usun, et pühapäevases finaalis tulistame kõik mõnuga.
Keda pidasite oma võistkonna kõige suuremaks konkurendiks?
Kõige ohtlikum konkurent tundus mulle olevat Jaan Alliku võistkond – ambitsioonikas kapten ja head mängijad. Samas jäi neil ikkagi midagi puudu. Elus lihtsalt kipub mõnikord viltu vedama. Äkki polnud lihtsalt nii palju õnne, kui võiduks vaja oleks läinud.
Kõrgelt hindasin hea sõbra Arko Oleski tiimi võimalusi, ent neil oli eelvoorus lihtsalt halb päev.
Kui suur telekavaataja olete? Milliseid kanaleid ja mis saateid peamiselt jälgite?
Veel mõni aasta tagasi vaatasin telekat päris hoolega, aga nüüd on igasuguste kohustuste maht kasvanud ja televiisori jaoks jääb aina vähem aega. Põhiliselt on televiisor riigitelevisiooni kahel kanalil. Jälgin uudistesaateid, põnevaid dokfilme, spordiülekandeid.
Erakanaleid vaatan vähem. Näiteks Kanal 2 saadetest kuulub minu valikusse “Kuldvillak”.
Filme ja seriaale jälgin suhteliselt harva – seriaalidest olen viimasel ajal regulaarselt jälginud ainult “Troonide mängu”.
