“Tuleb vahet teha kaubandusvõrgus ja eraisikute poolt ära visatud toidukaubal,” nentis Toidupanga juht Piet Boerefijn. “Samas oleks ekslik arvata, et Eesti kodud Euroopa keskmisest väga drastiliselt erineks. Igapäevaselt läheb ära viskamisele suur kogus kõlblikku toitu, mille järgi tuhandetel Eesti peredel on kriitiline vajadus.”

Toidupanga juhi hinnangul on kasutuskõlbliku toidu äraviskamine äärmiselt ebaeetiline maailmas, kus 6 miljonit last sureb igal aastal nälga. “Sama ebaeetiline on toidu prügikasti viskamine maal, kus 17,5% elanikkonnast elab suhtelises vaesuses ja 10%-il ei ole piisavalt sissetulekut, et osta endale igapäevast toitu.“

Eestis on umbes 14 000 toimetulekutoetust saavat peret (maks 77 eur/kuu inimeste kohta). ”Paljud üksikemad peavad elama miinimumpalgast (290 eur/kuu) ja lastetoetustest (19 eur/kuu lapse kohta) ning enne palgapäeva neis peredes lõpeb raha lihtsalt otsa ja isegi kõige lihtsama toidu jaoks ei jätku“, nentis Boerefijn. Mehe sõnul on Toidupanga senine kontakt raskustes peredega näidanud, et paljud lapsed elavad vaid kõige odavama toidukraami najal nagu sai, makaron, piim jm. Aed- ja puuvili ning liha satub sellistes kodudes toidulauale haruharva ning nii mõnigi laps läheb hommikul kooli tühja kõhuga, sest kodus ei ole hommikusöögiks vajalikku.

Toidupank võtab söömiskõlbliku toidukauba vastu firmadelt ja ka eraisikutelt ning peale kvaliteedi kontrollimist ja ümberpakkimist toimetatakse see edasi puuduses elavatele inimestele. Sel moel jagati 2010. aastal 50 000 kasti toitu vaesuses elavatele peredele ja üksikisikutele, kuid Boerefijni sõnul on see võrreldes tegeliku vajadusega alles esimene samm.