Töönnetuses lülisammast vigastanud ehitaja on leidnud uue kutsumuse - käsitöö
13 aastat tagasi juhtunud raske tööõnnetuse tagajärjel murdis Ülo Saun lülisamba, mistõttu jalad enam hästi sõna ei kuula. Nüüdseks on mees aga uue ameti selgeks õppinud ning silmapiiril terendavad tellimused välismaalt.
"2002. aastal kukkusin ehitusel kolmandalt korruselt alla, läbi lagede otse esimesele. Vedas, et liivahunnikusse maandusin," räägib Ülo.
Kukkumine, õieti küll maandumine, oli siiski nii ränk, et lülisamba 12. lüli murdus ning jalgades tekkis halvatus. Esmane taastusravi kestis terve aasta.
"Nüüdseks on tervis nii palju taastunud, et saan toas käia rulaatori abiga. Väljas aga liigun siiski ratastooliga," selgitab Ülo.
Üsna loomulikult mõjus jalgadel liikumise kaotus seni terve olnud mehele masendavalt. Kuid vaatamata sellele leidis ta endas viis aastat pärast õnnetust - ühe tuttava eeskujul - jõudu minna õppima uut ametit.
Pärast kolmeaastas õppimist sai Ülo Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusest kätte käsitöölise diplomi.
Ülo Sauna hitt-tooteks on kujunenud heegeldatud kaltsuvaibad, ümmargused, ovaalsed, ristikülikukujulised - millist parajasti vaja on.
Kui palju tal kliente on, tunneb Maaleht huvi. "Praegu juba tervelt kaks püsiklienti," ütleb üle ja kõhistab naerda. "Üks Itaaliast ja teine Iirimaalt."
Klient esitab tellimuse, maksab pangaülekandega pool raha ette, Ülo teeb töö valmis, saadab postiga kohale ning klient tasub teise poole. Siiani on selline usaldusel põhinev süsteem hästi toiminud. Ja mehele sära silmisse toonud.
"Ülo on tõesti palju rõõmsameelsem ja ka koos on meil nüüd toredam," lisab abikaasa Reet Saun, kel ka endal pikk rehabilitatsioonikogemus selja taga.
"Kohtusime viis aastat tagasi Haapsalus neuroloogilise rehabilitatsiooni keskuses. Mina taastusin puusaoperatsioonist," meentab Reet ja ütleb, et elude sidumiseks ei kulunud väga kaua aega - juunis tutvuti ja detsembris peeti pulmad.
Täna, 28. aprillil tähistatakse ülemaailmset töötervishoiu ja tööohutuse päeva. Päeva idee pärineb Kanadast, esmakordselt tähistati seda 1989. aastal töö tõttu surma või trauma saanud töötajate mälestuspäevana.
Tööõnnetuste põhjused
„Tegelikult on enamus raskete tööõnnetuste põhjuseks samal tasapinnal libisemine või kukkumine. Selle tagajärjena on suur osa töötajaid sunnitud olema töölt eemal 1–3 kuud, diagnoosiks luumurd,“ kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld pressiteate vahendusel.
Eelmisel aastal toimus Eestis 4635 registreeritud tööõnnetusest, millest 3725 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 894 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga.
