Mu isamaa on minu arm

Sõnad: Lydia Koidula

Viis: Gustav Ernesaks

Mu isamaa on minu arm,
kell’ südant annud ma,
sull’ laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa!

Su valu südames mul keeb,
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,
ei teda jäta ma,
ja peaksin sada surma ma
seepärast surema!

Kas laimab võõra kadedus,
sa siiski elad südames,
sa siiski elad südames,
mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,
ja tahan puhata,
su rüppe heidan unele,
mu püha Eestimaa!

Su linnud und mull’ laulavad,
mu põrmust lilled õitsetad,
mu põrmust lilled õitsetad,
mu isamaa, mu isamaa!

Koit

Sõnad ja viis: Tõnis Mägi

On jälle aeg selg sirgu lüüa
ja heita endalt orjarüü,
et loomishoos kõik loodu
koos võiks sündida kui uuesti.

On koit, kuninglik loit,
valguse võit äratab maa.
Prii on taevapiir, esimene kiir
langemas me maale.

Hõik - murrame kõik,
et vabana saaks hingata taas.
Näe - on murdund jää
ulatagem käed, ühendagem väed.

Nõul, ühisel nõul,
ühisel jõul, me suudame kõik.
Ees on ainus tee, vabaduse tee
teist ei olla saagi.

Võim, valguse võim
priiuse hõim, läheme koos
huulil rõõmuhüüd
Näe, on kaljust käe kätte saanud hiid.

Usk edasi viib, taevane kiir
saatmas on meid
Nii - on võiduni jäänud veel üks samm
lühikene samm, samm.

Maa, isade maa, on püha see maa,
mis vabaks nüüd saab
Laul, me võidulaul, kõlama see jääb
peagi vaba Eestit sa näed!

Eesti muld ja eesti süda

Sõnad: Lydia Koidula

Viis: Rein Rannap

Süda, kuis sa ruttu tõused
kuumalt rinnus tuksuma,
kui su nime suhu võtan,
püha Eesti – isamaa!
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota,
mõnda elus jätta maha –
sind ei iial unusta!

Sinu rinnal olen hingand,
kui ma vaevalt astusin.
Sinu õhku olen joonud,
kui ma rõõmust hõiskasin.
Minu pisaraid sa näinud,
minu muret kuulnud sa –
Eestimaa mu tööd, mu laulu,
sul neid tulin rääkima.

Oh ei jõua iial öelda ma,
kuis täidad südame!
Sinu rüppe tahan heita ma
kord viimse unele.
Ema kombel kinni kata
lapse tuksvat rinda sa.
Eesti muld ja Eesti süda –
kes neid jõuaks lahuta.

Eestlane olen ja eestlaseks jään

Sõnad: Jüri Leesment/Karl August Hermann

Viis: Alo Mattiisen

Tuhat korda kas või alata,
tuhat aastat tõusu, mitte luigelend.
Oma rahvust maha salata
sama ränk on nagu orjaks müüa end.

Refr. Eestlane olen ja eestlaseks jään,
kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi.

Tuhat kõuehäälset küsijat:
Vaba meri. Põlistalud. Püha muld.
Tuhat korda tuhat püsijat
kõige kiuste elus hoiab püha tuld.

Refr. :,: Eestlane olen ja eestlaseks jään …

Nende mehiste meeste moodi. :,:

Jää vabaks, Eesti meri!

Sõnad ja viis: Viktor Konstantin Oxford (Oksvort)

Meil merevood on vabad
ja võimsalt mühavad
ja kodupinna metsad
meil vastu kajavad.

Refr. Jää vabaks, Eesti meri,
jää vabaks, Eesti pind!
:,: Siis tuisku ega tormi
ei karda Eesti rind. :,:

Meil kalur merel noota
võib vabalt vedada
ja musta mulla põuest
võib vili võrsuda.

Refr. Jää vabaks …

Me vabal lainte voodel
võib päike särada
ja rõõmulaulust põllul
mets vastu kajada.

Jää vabaks…

Laul Põhjamaast

Sõnad: Enn Vetemaa

Viis: Ülo Vinter

Põhjamaa, me sünnimaa,
tuulte ja tuisuööde maa,
range maa ja kange maa,
virmaliste maa.
Põhjamaa, me sünnimaa,
iidsete kuuselaante maa,
lainte maa ja ranna maa,
sind ei jäta ma.

On lumme uppund metsasalud,
vaiksed taliteed,
nii hellad on su aisakellad,
lumel laulvad need.

Põhjamaa, me sünnimaa,
karmide meeste kallis maa,
taplemiste tallermaa,
püha kodumaa.
Põhjamaa, me sünnimaa,
hinges sind ikka kannan ma,
kaugeil teil sa kallis meil,
sind ei jäta ma.

Eesti lipp

Sõnad: Martin Lipp

Viis: Enn Võrk

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda.
Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
„Eesti, Eesti, ela sa!”

Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa,
oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa!
Must on sinu mullapinda, mida higis haritud.
Must on kuub, mis Eesti rinda
vanast’ juba varjanud.

Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead.
Vaprast meelest, venna armust Eesti kojad kõlagu!
Kostku taeva poole põrmust:
„Eesti, Eesti ela sa!”

Eestimaa (Tuhanded külad)

Sõnad: Mihkel Zilmer, Jüri Kask, Toivo Tasa

Viis: Mihkel Zilmer

Tuhanded külad, tuhanded talud
laiali Eestimaal.
:,: Sündinud nendes kadunud põlved,
vanavanemad. :,:

Refr. :,: Oo, Eestimaa, oo, sünnimaa,
kuni su küla veel elab,
elad sina ka. :,:

Külvasid vilja, lõikasid vilja
vanavanemad.
:,: Tähistaevast lugesid ilma,
lastele saatust ka. :,:

Refr. Oo, Eestimaa …

Lapsed kasvasid, sirgusid suureks,
pöördusid metsast ja maast,
:,: rebisid puruks põlised juured,
lahkusid kodust nad. :,:

Refr. Oo, Eestimaa …

Rändasid ringi, kandsid kingi
pastelde asemel nad.
:,: Otsisid õnne avali silmi,
õnn jäi neil leidmata. :,:

Refr. Oo, Eestimaa …

Läänemere lained

Sõnad: Martha Müller-Grählert

Viis: Simon Kranning

Seal, kus Läänemere lained laksuvad,
seal, kus tuuled, tormid aina mühavad,
:,: seal on valge majak, valge nagu luik,
seal on minu kodu, seal mu sünnipaik. :,:

Mäletan, kui olin alles väikene,
mõtlesin, et lähen ära kaugele.
:,: Nüüd on aastad läinud, vanaks olen saand,
lapsepõlvekodu meelde ikka jäänd. :,:

Isa ja ema mul puhkavad ammu mulla all,
kallim neiu hingab teise rinna naal,
:,: õed ja vennad on läinud ilma laiali.
Ainult kask on jäänud truuks mul surmani. :,:

Rändamisest väsind, koju tulen ma,
vana kase alla istun puhkama.
:,: Vana kase kohin mulle jutustab,
ammu möödund aegu mulle meenutab. :,:

Hoia, Jumal, Eestit!

Sõnad: Juhan Aavik

Viis: Aleksander Leopold Raudkepp

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad,
Kaitse teda kallist, meie armsamat.
Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon,
Vennaarmu suurus tema võimu troon.

Õnnista me rahvast, saada kosumist.
Puhasta meid kurjast, anna kasvamist.
Aita võita vaevad, vägev Kaitseja!
Jõudu andku taevad Sulle, kodumaa.