TOP 10 | Need on Eesti kõige populaarsemad süldilaulud

 (2)
Patune Pool Buffalo Pubis
Patune Pool on süldibändide (ise eelistavad nad nime rahvabänd) kroonimata kuningas.Foto: Madis Veltman

Sel nädalal räägib Maaleht süldi ajaloost, kultuuriloolisest tähendusest, retseptidest ning süldipidudest. Lisaks panime kokku nimekirja kümne kõige kuulatuma süldilooga.

Mis on süldimuusika? Sõnaraamatus on süldi koha hõivanud toit ning ühtegi muusikastiilide loetellu ei ole eksperdid sülti veel julgenud paigutada. Proovi sülti pihku võtta – vajub laiali. Nõnda võdiseb ka süldimuusika eri žanride vahel ning puudutab oma kallerdisega peamiselt kergemat rokki, poppi, rahvalikke laule, estraadimuusikat, kantrit ja diskot.

Lihtsam on aru saada, mis on süldibänd. See mängib enamasti teiste laule ning kõik lood kukuvad kuidagi “süldilikud” välja. Muusikud ütlevad, et sült ei ole mitte muusika-, vaid mängimisstiil. Helimehed ütlevad, et iga ansambli saab süldi moodi kõlama panna. Trummarid ütlevad, et kui nad piisavalt ei harjuta, siis hakkavad trummipulka hoidma nagu süldimehed.

Süldimuusika nimi on arvatavasti tulnud sellest, et peole, kus sült laual, sobib kõige paremini selline muusika, mida noored-vanad on ilma tülitsemata nõus koos kuulama. Ehkki nooremate seas on vähem nii neid, kes (kamara või seakõrvaga) sülti süüa tahavad, kui neid, kes (nahkvestiga laulja esitatud) sülti kuulata tahavad.

Kuna muusikakriitikutele ja diskoritele teadaolevalt ei ole kindlat konti või želatiini, mis laulust süldi teeb, tuleb ses küsimuses usaldada rahvast. YouTube’is on hulk kodudiskoreid süldimuusikast nimekirju koostanud. Järgnev edetabel on tekkinud kõigi süldi­nimekirjade populaarsematest lauludest. Jätsime välja need noored artistid, kelle pop­muusikat pole veel süldiks hakatud kutsuma, kuid kelle mõned populaarsemad laulud on juba tee süldinimekirjadesse leidnud. Samuti jätsime välja sellise üheksakümnendate “süldi­disko”, mida praegustel süldibändidel keeruline esitada on.

Seotud lood:

Kuigi mõni nimekirja sattunutest võib tunda end süldiks kutsumise tõttu halvasti, võivad artistid lohutust leida sellest, et mitte nemad ei ole sült, vaid mõni laul lihtsalt kukkus välja nagu potitäis sülti.

Kui ei taha sülti keeta, tuleb järgmisel korral panna vähem želatiini.

1. Patune Pool – “Dolce Gabbana”. Üle 4 200 000 kuulamise.

2. Hellad Velled – “Tee lahti mu lukud”. Üle 2 310 000 kuulamise.

3. Meie Mees – “Valge mersu”. Üle 1 650 000 kuulamise.

4. Laur Teär – “Lootuste linnutee”. Üle 1 490 000 kuulamise.

5. Lustibänd Pärgament – “Ämmamoori maja”. Üle 1 420 000 kuulamise.

6. PS Troika – “Tasakesi”. Üle 1 310 000 kuulamise.

7. Üllar Jörberg – “Kutse tantsule”. Üle 1 080 000 kuulamise.

8. Vitamiin – “Tiigrikutsu”. Üle 1 040 000 kuulamise.

9. Kuldne Trio – “Chiri-biri binn”. Üle 823 000 kuulamise.

Loe veel

10. Toomas Anni – “Nii kui üks pääsuke”. Üle 639 000 kuulamise.

Loe ka Rein Raudvere lugu "Süldist saab eestlase identiteedi uus nurgakivi" ning juhtkirja "Hea süldi kiituseks".

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare