Trepi lõpus ootavad soe supp ja vana kuub
Tallinnas Kopli 100c asuv supiköök on otsekui põrgulike himude piiramisrõngas. Samas majas asub viinapood, kus pudelid, nood napsimehe sillerdavad jumalakujud, pikkadele riiulitele toetuvad. Vastas müüakse õlut. Ning juba hommikul toetub mitu meest korrusmaja keldritrepi barjäärile, et koos pühitseda järjekordset elus oldud päeva ja üle elatud ööd.
"Väga hea supp on, mine proovi ka," soovitab kolme hambaga mees, möödudes piki maja serva kulgevast järjekorrast. "Kapsasupp. Singiga."
"Ei," ütlen ma oma poolesentimeetrisesse habemesse kasvanud lõuga sügades. "Tänan, ei."
Mitte ainult supist
"Ei," ütleb ka Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubel. "Ei. Töötute ja muul moel hätta sattunute sotsiaalabi ei seisne kaugeltki pelgalt supiköökides ja riideabis."
Seega pole mõtet minna supiköökidest otsima neid, kelle lämmatav majandussurutis ehk masu on peateelt ajutiselt kõrvale lükanud. Sest enne kööki tuleb läbi käia pikk trepp. Praegu tuhandete kaupa lisanduvad töötud on alles selle trepi esimesel astmel.
1. aste. Eestis on kehtestatud sotsiaalse turvalisuse miinimumtasand, mille peab tagama eelkõige kohalik omavalitsus. Teisisõnu - kui pension, lapsetoetus, töötuskindlustus ega töötu abiraha pole pere toimetulemiseks piisavad, tulevad appi sotsiaalhoolekande meetmed.
Minimaalseks äraelamiseks makstakse perele toimetulekutoetust, mis katab elamispinna kulud ja jätab elamiseks 1000 kr pere esimese ja 800 kr iga järgneva pereliikme kohta.
2. aste. Omavalitsuste täiendavad abinõud: laste tasuta koolilõuna, lasteaiatoetus, raha koolitarvete ostmiseks; ravimi- ja arstiabikulude ning transpordikulude hüvitamine; abi küttepuude ostmiseks, hädavajalikeks remonditöödeks.
3. aste. Supiköögid ja riideabi neile, kes mingil põhjusel on välja jäänud kõikidest eelnevatest abisüsteemidest, aga ka neile, kelle tarvis muu abi pole osutunud küllaldaseks.
Neistsamadest lookleski üleeile kell 13.15 Tallinnas Kopli tänaval kolmekümnemeheline supiköögijärjekord.
"Kaldun arvama, et töötute massiline tung supiköökidesse on ajakirjanduslik müüt," lausub Meeli Tuubel, pidades silmas väikelinnade kogemust. "Tallinnast saabuvad küll rindeuudised supiköökidesse kuhjunud abivajajatest, kuid keegi pole uurinud, millisel põhjusel inimesed sinna sattunud on."
Supp ja linnalegendid
Tuubeli hinnangul pole supisööjad kindlasti värsked töötud. Pigem on tegu inimestega, kes söönuks tasuta suppi ka headel aegadel, kelle sissetulek pole kunagi stabiilne olnud.
Valga sotsiaalabijuhil tundub õigus olevat. Selle kinnituseks siirduvad kolm Kopli meest, nende seas ka kolme hambaga supisoovitaja, pärast singiga kapsasuppi sealsamas kõrval asuvasse Regalia kauplusse ja ostavad kolm läbipaistvas topsis jooki nimega 777. Ja seitsmes taevas ongi siinsamas...
Meeli Tuubelil on oma väite kinnituseks aga palju tugevamaid argumente kui kolm Tallinna napsimeest. Sealsamas Valgas, kus pole pakkuda ühtegi vaba töökohta, pole ka masu aegadel supisööjate arv plahvatuslikult kasvanud. Supil, vahel ka prael, käib päevas paarkümmend inimest, samal ajal kui linna toimetulekutoetuse saajate arv on Valga linnas tõusnud igal kuul 15%. Veebruari seisuga saab Valga linnas toimetulekutoetust juba 277 perekonda.
Siiski on muutusi näha. Haapsalu linnavalitsuse avalike suhete peaspetsialist Ave Proos tunnistab, et kui eelmisel aastal olid tasuta supi sööjad peamiselt eakad ja puuetega, siis tänaseks on supiköögi teenuse kasutajateks ka rahalistesse raskustesse sattunud lastega pered.
Peaasi et kodu alles jääks
Toetused on head abinõud, kuni omavalitsus elanikke toetada jõuab. Aga juba praegu on esimesi märke sellest, et ei jõua. "Toimetulekutoetuse saajate arv on meil 20 leibkonna pealt tõusnud 33ni, see kasvab veelgi," tõdeb Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Andres Annast.
Annastile on selge, et raha ei piisa. "Hea, kui me toetusrahaga suveni hakkama saame," tõdeb ta. Praegu päästab koondatuid töötukassa, aga kui töötuhüvitise maksmine lõpeb, vajavad ka need inimesed lisatoetust.
Kõige muu materiaalsega on lihtsam. Valga elanikud on juba mitu aastat pöördunud sotsiaalabiameti poole sooviga anda ära kasutatud lasteriideid, kodumasinaid, mööblit, toidunõusid. Mure on pigem, et pole õiget hoiustamise ruumi ega aega abi jagamisega tegelda.
"Erilist puudust riiete osas ka ei ole, kuna edukalt toimib kasutatud riiete kaubandus," räägib Meeli Tuubel. Küll tuntakse Valgas puudust inimesest, kes võtaks enda vedada klassikalise taaskasutuskeskuse loomise.
Tõeline tulevikuprobleem pole aga ei riie ega söök, vaid see, et inimestele kodu alles jääks. Linnad vajaksid rohkem munitsipaalkortereid, abistamaks neid, kes pole võimelised korterit vabalt turult üürima.
Pole välistatud ka, et praegu üürikorteris või laenuga ostetud elamispinnal elavad inimesed ükskord varjupaiga teenust vajavad. Sihtasutuses Jõgeva Linna Sotsiaalmaja on 12 öömajakohta kõigile, kel pole kodu ja kes on kained. On ka sotsiaaleluruumid, mida saab kasutada tähtajaliselt lepingu alusel.
Rakvere abilinnapea Rannar Vassiljev tunnistab, et varjupaiga 24 voodikohast on mõned veel vabad, vajaduse tekkimisel saab aga voodikohtade arvu suurendada.
Haapsalus osutab varjupaigateenust MTÜ Haapsalu Tööotsijate Ühing. Praegu on varjupaigas elanikke 35, sealhulgas ka ümbruskonna valdadest tulnud. "Ööseks õue külmetama ei jäeta kedagi," tunnistab Ave Proos.
Linnad teevad aga jõupingutusi ka selleks, et uute kodutute sünnil kätt ees hoida. "Meie spetsialistid on läbinud võlanõustamise lühikursuse ja nõustavad kliente, kaasates vajadusel linnavalitsuse juristi," räägib Jõgeva linna sotsiaalosakonna juhataja Terje Kaldma.
Haapsalu Sotsiaalmajja on koondunud mitmed nõustamisega tegelevad MTÜd. Neile, kellel ülemääraste võlgade tagajärjel on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid, osutatakse ka tasuta võlanõustamisteenust.
Meeli Tuubel, Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja
Kõige paremini näitab töötusega seonduvat vaesust toimetulekutoetust saavate perede hulk. Suurimas vaesusriskis on üksikvanemaga pered, sest mõlema vanemaga pere ühe liikme töötuks jäämine ei tähenda ilmtingimata äärmisesse vaesusse sattumist.
Suurem osa toimetulekutoetuse taotlemistest pole seotud värskelt töötuks jäämisega. Esiteks saavad hiljuti töö kaotanud raha töötuskindlustusest, teiseks registreerivad end töötuna ka isikud, kes pole varasematelgi aastatel töötanud. Seega pannakse end töötuna kirja ka "kindluse mõttes" või siis seoses pere peamise toitja töötuks jäämisega. See tähendab, et märkimisväärne hulk isikuid ei töötanud ka õitsengu ajal, kuid see polnud pere jaoks probleem, sest perele teenis elatist teine pereliige, nt välismaal.
Valga linna ongi pigem mõjutanud välisriikide tööjõuturu äralangemine. Kohalik on peamiselt väikeettevõtlus, kus ei toimu massilisi koondamisi. Ettevõtted optimeerivad lihtsalt oma tootmist, koondatakse üksikuid töökohti, massilisi pankrotistumisi ei ole.
Mõnevõrra on mõju olnud ka riiklike struktuuride ümberkujundamisel, nt piirivalve ja tolli tegevuse lõpetamisel seoses
Schengeni viisaruumi astumisega, samuti mõnede riigiasutuste koondumisega ja keskuste viimisega mujale maakonnakeskustesse, mis on kahetsusväärne tagasilöök kõrgharidusega tööjõu hulgas.
Kõige muu kõrval on teravdunud mitteametlikust töötamisest ja ümbrikupalkadest tulenev. Alles nüüd saavad inimesed aru, missuguseid tagasilööke on toonud hetkeline maksudeta hõlptulu, on see siis koondatu garantiidest, töötuskindlustusest või töötu abirahast ilma jäämine.
Midagi katastroofilist aga veel pole. Igaüks peab oma kulutused tõsisema pilguga üle vaatama, mõttetut tarbimist vähendama, mõtlema säästlikumale eluviisile, kevadel kartuli maha panema ja sügisel minema seeni korjama.
Seis supiköökidega* mõnes linnas
- Jõgeva. Supiköögi vajaduse üle on arutletud juba mitu aastat, kuid siiani ei ole see vajalikuks osutunud, sest sotsiaalmajas on köögi kasutamise võimalus.
- Valga. Suppi pakub koguduse majas tegutsev MTÜ Domus Petri Kogu, selle eest maksab Valga linnavalitsus. Igapäevases menüüs on 3 korda nädalas supp ja 2 korda nädalas praad, kumbki koos magustoiduga.
- Võru. Tasuta suppi pakub Päästearmee Võru korpus. Sooja suppi saab ka Võru linnavalitsuse hallatavas hoolekandeasutuses Nöörimaa Tugikodu.
- Haapsalu. Tasuta supi jagamist linnavalitsus korraldanud ei ole. Sotsiaalmajas töötab supiköök, kus hädas olijaid on võimalik toitlustada.
- Rakvere. Vahepeal teenuse tarbijate vähesuse tõttu lõpetatud avalik supiköögiteenus on taasavamisel, kuna vajadus on naasnud.
- Sindi. Linnas päevakeskuse üks osa on supiköök. Praegu veel selle teenuse järele vajadus ei ole kasvanud, kuid ollakse arvestanud, et nõudlus võib suureneda ning siis suudetakse hädasolijatele pakkuda supiköögi teenust.
- Kuressaare. Supiköök vähekindlustatud ja vaesuses inimestele avati jaanuaris.
- Tallinn. Tegutseb mitu supikööki, neist viimase avas Billy Grahami Evangeelne Assotsiatsioon koostöös sotsiaaltöö keskuse Sõbra Käsi SA, Oleviste Hoolekande MTÜ, Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse ning Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga.
Allikas: Eesti linnavalitsused
*Toiduabi ei jaga omavalitsused mitte ainult tasuta supina. ELi sekkumisvarude programmi kaudu antakse omavalitsustele jagada toiduaineid, näiteks makarone.
