Tuhanded palverändurid on teel Mekasse

Järgmisel nädalal jõuab kätte moslemite aasta tippsündmus — ohvripüha, mida tuhanded palverändurid tervitavad Mekas ning need, kes sinna ei jõua, tähistavad loomade ohverdamisega kodus.

Vaesemad palverändurid on tee Meka poole võtnud ette juba aegsasti, need, kel võimalik reisile rohkem kulutada, koguvad uudishimulikke pilke lennujaamades.

Kuna palverändurid kannavad tavapäraselt heledaid riideid, on nad teiste reisijate seast kergesti silma hakkavad.

Püha palveränd hadž on üks islamiusuliste põhikohustusi, mille jooksul toimuvad Mekas ja selle ümbruses mitmesugused rituaalid.

Inimene, kes on käinud ära palverännakul, saab oma nimele juurde austava lisa — mehed hadži, naised hadža ning samuti tohib oma majale joonistada palmioksa. Väikestes Egiptuse külades aga näeb sageli majaseintele joonistatult tervet pühapaika koos Kaabaga ning sinna lisatult ka pilti lennukist või laevast, sõltuvalt sellest, millega pühasse paika reisiti. Neis kohtades on piltidel ka konkreetne põhjus — kes lugeda ei oska, see saab joonistuseltki aru, mida tahetakse öelda.

Hadži lõpetuseks toimub suur ohverdamispidu, millega meenutatakse, et Jumal asendas prohvet Ibrahimi (meile tuntud Aabrahami) poja ohvrialtaril lambaga.

Kojujäänud usklike jaoks on see suur püha, mille eel tuletavad vaimulikud aegsasti meelde usuliste kohustuste täitmist, mille oluliseimaks osaks ongi looma ohverdamine.

Kuna ohverdatakse vaid isaseid, veatuid loomis, siis on näiteks Türgis ohvrijäärade kasvatamine üsna

tulus äri ning loomade eest küsitakse soolast hinda.

Peale jäärade kasutatakse ka suuremaid loomi, nii pulle kui kaameleid ning ohverdamise ajal peab looma pea olema kindlasti keeratud Meka poole.

Et suurlinnades asi päris käest ei läheks, siis on loomade tapmiseks eraldatud kindlad kohad linnaväljakutel, nii toimib see ka eestlastele hästi tuntud turismilinnas Antalyas.

Tänavu algab ohvripüha 26. novembril ja kestab kuu lõpuni.