Tulevik on juba möödas
Maailmas on nii palju täiuslikku kurbust, et ühest filmist jääb kindlasti selle haaramiseks vajaka. Ka kahest filmist. Kümnestki.
Aeg jääb seisma
Seega: ikka ja jälle tehakse mõni selline film, pigistatakse vaevukuuldava raginaga oimetuks mõni salaja tärganud armastus, nagu pigistab filmi peategelane konna oma sõrmede vahel. Miks armas saksa tüdruk konna pigistab? Et konn ei reedaks armastust.
Niisama pigistab aga see suurem ja võimsam, see kõiksus tüdrukut, et too armastusest vaikiks. Ja kui ta enam ei vaiki, tuleb eesti soost anarhisti käsi ning surub tüdruku näole kloroformise rätiku.
Nüüd jääb armastus vakka. Aeg jääb aastal 1914 seisma niisuguse jõuga, et vana hoone aampalgid naksuvad. Saabub hetk järele mõelda, maailmas midagi olulist muuta, vastandlikud leerid ümber sättida. Kurjusele mingigi piir panna.
Ei, selle asemel jookseb sõnum hobusekarjana merre, karjudes: “Sõda!”
Siiski peatuvad aeg ja tema valulaps armastus vaid hetkeks. Seejärel põlevad nad tulena, lendavad plahvatades vastu taevast, lasevad endal kuuli läbi ajude, lunastades selle, mis on juba olnud ja püüdes ette lunastada seda, mis on veel tulemas.
Tambet Tuisk lamab elutuna maas, otsekui polekski ta hetk tagasi veel püüdnud põgeneda. Nii iseenda, oma saatuse kui 14aastase Paula Beeri eest, kes tahtis samuti põgeneda, joosta ära siit, kus on nii palju kurbust.
Hoopis rohkem kurbust, kui tõotas päev, mil nemad, jääkuubikutega kirstus lamav ema ja habras tütar, Eestisse oma abikaasa ja isa juurde saabusid.
Kelle hingevalu?
Miks siiski veel tehakse selliseid filme, kus kolpasid lahti saetakse ja ajusid lahusesse uputatakse? Keda peaksid huvitama Balti aadlike hingevalud?
Küsin vastu: mispärast ei võiks just nende hingevalu olla see, mille me piisavalt hõlpsasti ära tunneme?
Eks meiegi ole olnud ühtaegu tugevamate ees koogutajad ja nõrgemate karistajad. Eks meiegi seas ole neid, kes võivad karistuseks kapiukse vahele suruda poisi sõrmed või tüdruku hinge.
“Polli päevikud”
- Saksamaa, Austria
ja Eesti film.
- Stsenarist ja režissöör
Chris Kraus.
- Operaator
Daniela Knapp.
- Muusika autor
Anette Focks.
- Mängivad: Paula Beer, Edgar Selge,
Tambet Tuisk, Jeanette Hain, Ricky Müller.
