Nüüd on vanaaegsed käsikivid ja vändaga puidust võimasinad äratatud Helsingi südalinnas uuele elule. Nendega valmistatakse ehedat talutoitu.

Varem tühjalt seisnud Kluuvi kaubanduskeskuse keldrikorruse võttis Aki Arjola koos mõttekaaslastega kasutusele umbes aasta tagasi. Suur pind remonditi, loodi väikesed talutootmise nurgakesed, sõlmiti sidemeid ligi paarisaja väiketalunikuga üle Soome.

Nüüd valitseb südalinna keldrikorrusel selline meeleolu, nagu võiks olla kusagil Lapimaa talus. Õhus hõljub hõrk rukkileiva lõhn.

Selline taluelu juurutamine linliku toidukultuuri keskele on üks osa Helsingi kulinaariastrateegiast. Nii saab ka linnast lahkumata tunda talueluga kaasnevat arhailist võlu.

Jahu letile otse veskist

Talumeeste kaubahalli jahutoodete osakonna riiulitel on pakendatud jahud, helbed, müslid. Aki Arjola, kes kohalike seas tuntud eelkõige kui mister Aki, teeb aga lahti tagaukse. Selle taga asub otsekui minevikust pärit veski, kus eri suurusega seadmed ning nurgas rukki-, nisu- ja odrakotid.

“Jahu puhul on jahvatamise aeg väga oluline – mida värskemalt jahvatatud, seda parem,” rõhutab Arjola. Ja veel: see, kui peent jahu jahvatada, sõltub tellija tahtest – veskit saab timmida.

Juurikate osakonnas on esindatud Soome haruldused nagu lapi naeris ja must kartul. Välja on pandud moosid ja seened.

Müügil on kohalikest järvedest püütud kalad – nii värskelt kui suitsutatult – ja kodu- ning metsloomaliha.

Põdra- ja lihaveiseliha kõrval torkab silma Soome maatõugu lapi lehma liha, samuti müüakse lapi lehma piima, juustu, koort ja kohupiima. Ei puudu ka kitsepiimast tooted. “Teeme koort lapi lehma piimast üksnes vanaaegse lahutajaga, see valmib käsitsitööna,” toob Arjola esile.

Ka võid vändatakse vanaaegse võimasinaga koort kokku lüües. Juustude laagerdamiseks on aga taluturul omaette koht.

Toite maitsestatakse ainult rafineerimata tumeda soolaga, sest Arjola sõnul kaob valgendatud soolast üle 80 kasuliku aine.

Pagaritoodete osakonna abiruumis askeldab pagar otse kuuma ahju kõrval. Iga paari tunni tagant jõuavad ahjupannilt letile värsked rukkileivad, aga ka saiad ja pirukad.

Mannerguga piimabaarist

Ahjus suitsutatakse nii liha kui kala. “Meie külmsuitsuhaug on hoopis maistvam kui lõhe,” kiidab Arjola. Kala suitsutatakse traditsioonilisel viisil lepahalgudega ahju küttes.

Keset taluhalli, otsekui külakeskuses, on avatud piimabaar, mis näeb välja nagu vanaaegne meierei – väiksemad mannergud hõbedaselt kiiskamas riiulitel, suuremad põrandal. Siin saab maitsta nii toorpiima, piimakokteile kui ka caffè latte’t toorpiimaga, samuti kohapeal müüdavatest toorainetest roogi.

Huvilised võivad endale ka mannergu osta ja täita selle värske külma toorpiimaga.

“Pakume Põhjala maaelu maitseid,” sõnastab oma missiooni Aki Arjola. “Peagi hakkame Kluuvi kaubanduskeskuse seitsmenda korruse katusel kasvatama ürte ja juurikaid!”

Siit arendab Arjola mõttekäiku mesitarudest ja linnamesilaste meest, korjealaks lokkavad aiad kõrghoonete terrassidel.