Türil elatakse talisupluse ajastus
Mõne aja eest algas Türil nakkuslik talisupluse ajastu. Siiani päris tavapäraselt käitunud prouad tallasid järveäärsesse lumme vao, õppisid ära ahvikiirusel riietumise ning käisid jääaugust sisse ja välja, nagu poleks nad elu sees midagi muud teinudki.
Kui muidu on Türil kevadet vastu võetud ikka muruniidukit käima tõmmates, siis eelmisel aastal tehti sedagi jääaugus.
Tänavu peeti samas juba küünaldega kuuvalgusöid ning
21. detsembril tähistati maailmalõpu saabumist. Jäistest voogudest on nüüdseks sõltuvusse sattunud poolsada türilast.
Õnnelikud näod järvel
Pole ka ime – kui näed, mismoodi rahvas õnnelike nägudega ümber aurava jääaugu askeldab, siis peab olema väga tugev iseloom, et seista vastu soovile ka ise jalamaid nendega liituda.
Türi naistel on omamoodi trump – üks nende agaramaid jääauku vupsajaid on perearst Piia Tamm. “No kui juba perearst ise eeskuju annab, siis ei saa see ju kahjulik olla,” rõhutavad naised rõõmsasti.
Nemad ise käivad jäises vees nii sagedasti, kui ajagraafik seda lubab. “Tõstab tugevalt tuju,” kinnitavad nad üksmeelselt.
Ujumisega pole talisuplusel palju ühist. Enamasti jäädakse vette üsna lühikeseks ajaks, optimaalseks peetakse paari minutit.
Neil, kes alles alustavad, oleks hea end lihtsalt korraks sisse kasta. “Alguses lööb külm ikka tugevasti hinge kinni, aga see läheb tasapisi üle,” julgustab Aimur Eplik.
Tema meelest võiksid inimesed palju rohkem jääaugus käia ning vähem perearsti ukse taga istuda. Aimur ise on hea eeskuju – oma kahe kunstpuusaga on ta liikuvam kui end arvuti taha unustav teismeline.
“Külma vee karastav mõju avaldub tasapisi. Minul õnnestus tänu talisuplusele vältida õlaoperatsiooni, vajalikud funktsioonid taastusid liigestes ise,” räägib ta. Vana tõstjana on mees hädas valutavate põlvedega ning siingi on jäised vood leevendust
toonud.
Vähemalt kaks plussi
Perearst Piia Tamm toob ise esile kaks plussi: jääaugust tulles paranevad nii verevarustus kui meeleolu. “Vereringehäirete puhul väga kasulik, liigesehaiguste puhul samuti,” märgib ta.
Milliseid tervisehädasid võiks jääauk hullemaks teha, ei oska tohter kohe öeldagi.
“Vette ei maksa minna neeruvaagna- või põiepõletikuga, samuti pole hea alustada vahetult pärast infarkti,” soovitab arst. “Tavalisele tervele inimesele teeb see ainult head!”
Muidugi on ka neid, kellele jäine vesi lihtsalt ei sobi ning nad ei suudagi sellest rõõmu tunda. Piia Tamm ise aga pole haige olnud sellest ajast, kui jääaugus käima hakkas ehk aasta.
Mis tunne on jääaugust välja tulles?
“Midagi suurt ja erilist tahaks teha, kallistada kedagi, laulda,” kirjeldavad värskelt talisupluse lõpetanud naised läbisegi. Energiatulv on tohutu!
Külmaga harjub. Külm on ikka külm edasi, aga tunne on juba turvaline.
Päris esimene kord võib küll hirmutav olla, kuid kui ehmatav külmašokk on edukalt üle elatud, saab edaspidi minna ainult paremaks. Peamine, et esimesel korral ennast verest välja lüüa ei laseks!
“Järjepidevus on väga hea − kui juba nädal vahele jääb, siis alustad nagu otsast,” räägib Loona Pärl, kes pidevat jahedas, külmas ja jäises vees käimist alustas aasta eest. Enne seda hüppas ta talvel vette pisteliselt, kuid enesetundele mõjub pidev karastamine tunduvalt paremini.
Naiste sõnul ei hakka taliujujale naljalt külge viirused, külmetused ega muud tõved. Vette minek on puhtalt mõtlemises kinni ja mingit varasemat sportlikkust või eriettevalmistust ei vaja.
Jääauk ja külm dušš või lihtsalt külmas olek on nende sõnul täiesti eri asjad. Paljud, kes ei salli suvel jahedat rannavett või jahedat dušši, võivad jääaugust saada väga mõnusa elamuse.
Hästi on see aidanud neid, kel muidu kergesti külm hakkab. Üks mees räägib Türi järve ääres, et sai tänu talisuplusele isegi artriidi kontrolli alla.
Dušiga võrrelda ei tasu
Pärast jääaugust tulekut hakkab kehal mõnusalt kuum, ainult üksikud kohad tahavad rohkem poputamist, et soe sisse saada.
Need on inimestel erinevad. Mõnel jõuab soe aeglasemalt varvasteni, teistel külmetavad näpud või ei lase tselluliit pepul kiiresti sooja saada. Kui nõrk koht teada, saab seda kergesti parandada soojade käpikute, sokkide ja pesuga.
Kõige raskem on talisupluse juures hoida lahti veeauku. Isegi kümnekraadise külmaga võtab aurav vesi kiiresti jääkirme peale, mis enne vetteminekut tuleb hoolikalt ära riisuda.
Jääkirme on küll habras, kuid terav ning kriimustab kergesti nahka. Seega kuluvad jääaugu puhastamiseks ära nii reha kui ka tihedama silmaga kahv.
Naljaga pooleks võib öelda, et talisuplusega võib alustada päevapealt, aga jääauku on parem hakata varakult ette valmistama, harva käies on selle lahtiraiumine ja saagimine päris korralik ettevõtmine.
“Talisuplus on hea! Proovida tasub igal juhul!” veenavad Türi naised ja mehed jääaugu serval. “Tehke tervisele teene ja hüpake aga sisse!”
Näpunäiteid algajale talisuplejale
- Alusta lihtsalt vette kastmisega.
- Kanna sooja peakatet.
- Võta kaasa õhukesed kindad, mille saab veest tulles kätte panna ja nendega ka riietuda.
- Kanna jääaugu juurde minnes ja sealt tulles susse, need annavad palju mugavust ja soojust juurde.
- Riietu kiiresti ja ära külmast hella nahka rätikuga väga hõõru.
- Ära karga mauh! vette, lasku sinna rahulikult.
- Alkohol ei käi talisuplemisega kokku, kaifi saab külmast niigi!
- Arvesta võimaliku sõltuvuse tekkimisega!
Allikas: talisuplejad Aimur Eplik, Piia Tamm, Loona Pärl, Merle Vantsi, Viu Männik, Moonika Luukas, Merike Alusalu
