“Tuulepealne maa” – Eesti ajalookeerises


“Tuulepealne maa” – Eesti ajalookeerises
12. augustil käisid “Tuulepealse maa” sõjastseenide võtted Voore mõisa varemete juures. Revolvrist kõmmutab vaenlase pihta Eesti patriooti Karl Ploompuud kehastav Üllar Saaremäe.Foto: Sven Arbet

Oktoobrikuu teises pooles jõuab ETV eetrisse Eesti ajaloost jutustav draamasari "Tuulepealne maa", mille võtted praegu käivad. 12osalise sarja tegevustik toimub põhiosas Eesti esimese iseseisvusaja aastail (1917-1941) ning kajastab Eesti riigi sündi, eneseotsinguid ning iseseisvuse hävimist Teise maailmasõja käigus.

ETV lavastuslike saadete toimetuse juhi Gerda Kordemetsa sõnul pärineb telesarja idee Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta komiteelt, kes tegi ka ettepaneku sellise sarja tootmiseks otse stuudio BEC ("Õnne 13", "Ohtlik lend") produtsendile Raivo Suvistele. Ühtlasi tehti ka rahvusringhäälingule ettepanek seda sarja ETVs näidata.

"See on üsna loomulik. Kus siis veel?" küsib Kordmets. "Loomulikult olime sellest mõttes vaimustatud, kuna televaatajad ootavad eestikeelseid telesarju väga, saati siis veel ajaloolisi."

Kordemets tunnistab, et püüdes koos Raivo Suvistega välja mõelda, kuidas teemat avada ning kes võiks olla stsenarist, olid nad päris pikka aega üsna hädas. Ühel meelel oldi, et see peaks jutustama n-ö väikest ajalugu - ühe tavalise eesti perekonna lugu ajalooliste suursündmuste taustal. Stsenaristi leidmine aga ei olnudki nii lihtne.

"Lõpuks pöördus Raivo Suviste Mihkel Ulmani poole, kes on siiani kirjutanud viimaste aastate menukaimat sarja Eesti telekanaleil ehk "Ohtlikku lendu"," lausub Kordemets. "Oli ka teada, et plaani võetud uue sarja tõttu tuleb "Ohtlikus lennus" niikuinii aastane paus teha, sest tegelda üheaegselt kahe suure projektiga käiks nii tootjal kui ka rahvusringhäälingul üle jõu. Nii oligi Mihkel Ulman nõus proovima end ajaloolises draamas."

Loe veel


Stsenarist MIHKEL ULMAN, miks uus sari just sellise pealkirja sai?

Mõnikord on tabav nimetus justkui loo sisse kodeeritud, teisega peab aga kurja vaeva nägema. Telesarjade pealkirjad, kus on lisaks sisulistele ka kommertslikud kaalutlused, ei sünni kunagi valutult.

Mõtlesin oma 25 varianti välja, üks poeetilisem, kõrgelennulisem ja lamedam kui teine. Ilmselt lõbustasin sellega üksjagu võttegruppi, enne kui ühel päeval juhtusin kuulama ilmateadet ja see "tuulepealne", mida nad seal alatasa kordavad, jäi kummitama. Liitsin "maa" juurde ja vähemalt tööpealkiri oli sellega olemas.

Algul olid kõik selle vastu, kuid pikapeale harjusid. Tegu on justkui soovimatu lapsega, kes ise endale koha kätte võidab. Siiski arvan, et "Tuulepealne maa" sümboliseerib hästi Eestit tema ajalookeeristes.

Muide, kaasstsenarist Lauri Vahtre pakkus hiljem suurepärase pealkirja välja: "Ainumas päev", kuid siis oli juba olemas olev endale eluõiguse kätte võitnud.

Kuidas "Tuulepealse maa" stsenaarium sündis?

Vaevalt et ma oskan seda kuidagi mõõta. Stsenaristi töö kulgeb äärmuste vahel: kord tundub, et midagi meeldivamat ei saa ollagi, kord, et nüüd oled tõesti rongi alla jäänud. Eriti kui tähtaeg on punases. Ja ümberkirjutused, mida tuli selle sarja puhul tihti ette, on iga stsenaristi jaoks õudusunenägu. Oled just enda arvates kena osa kokku saanud ja siis kostab lavastaja poolt, et asi ei kõlba kuhugi.

Seda rongi all olemise tunnet oli sedapuhku rohkem kui tavaliselt. Muidu aga oli töö huvitav ja närvesööv. Pärast iga sarja valmimist annan endale sõna, et see jääb viimaseks, kuid mõne aja möödudes piinad ununevad ja oled taas valmis uuteks väljakutseteks.

Miks selle töö vastu võtsite?

Selleks on kolm-neli põhjust. Esiteks oli pakkumine huviäratav - ikkagi oma riigi sünnilugu. Teiseks, mitte keegi ei teadnud täpselt, mismoodi see formaat välja nägema peaks ja see andis mulle kirjutamisel vabad käed. Vahel võib nii hulludest projektidest ootamatult häid asju sündida.

Kolmandaks on tegu sama pundiga, kellega sai koos "Ohtlikku lendu" tehtud. Ja lõpetuseks - olin suutnud afääri kaasata Lauri Vahtre, kogenud ajaloolase ja kirjaniku, kellega hiljaaegu töötasime "Detsembrikuumuse" stsenaariumiga. Ilma tema abita poleks ma sellega toime tulnud.

Kuidas koostöö režissöör Ain Prosaga sujub?

Ilmselt sujub hästi, vastasel korral me juba kolmandat projekti koos ei teeks. Ain on telepõllul tegija nii otseses kui kaudses mõttes. Ta oskab stsenaariumis kitsaskohti näha ja vajaduse korral lahendusi pakkuda. Seda enam et sellise kirjutamistempo juures enesekontroll sisuliselt puudub.

“Tuulepealse maa” tegelasi

Toomas Roo (Rasmus Kaljujärv)

Läänemaa kaluritalust pärit õpihimuline ja sihikindel, rahvuslikult meelestatud noormees. Läheb koolipingist õppursõdurina Vabadussõtta, pärast sõda võitleb piirivalvurina piiritusevedajatega. Tooma isiklik elu kulgeb otsingute, leidmiste ja pettumuste tähe all, nii nagu kogu Eesti areng esimesel iseseisvusajal. Kriitiline suhtumine valitsevatesse oludesse tõukab Tooma mõneks ajaks vabadussõdalaste leeri.

Indrek Kallaste (Märt Avandi)

Jõuka ja eduka Tallinna advokaadi poeg, aus ja intelligentne, kuid mõnevõrra irooniline noormees. Teeb koos Toomas Rooga õppursõdurina läbi Vabadussõja, kuid eneseleidmine rahuajal ei kulge temalgi probleemideta. Paradoksaalselt on puhuti suurimaks probleemiks tõeliste eluraskuste vähesus. Pikapeale selgub siiski, et muredepuudus on näiline.

Adele Kallaste (Evelin Võigemast)

Indreku õde, heal järjel perest pärit kirjanduslike kalduvustega neiu. Adele jätab esmapilgul mulje eluvõõrast romantilise meelelaadiga kirjaneitsist, mida näib kinnitavat ka tema konarlik suhe Toomaga. Hiljem selgub, et Adele võib olla ka tugev ja otsusekindel.

Maret Kallaste (Mirtel Pohla)

Indreku ja Adele õde. Maret on eluterve, tugev ja kompleksideta neiu, kes poseerimisse kaldumata julgeb vastu astuda valitsevatele eelarvamustele. Tema juuresolek annab tuge ja jõudu, ta on inimene, keda võib usaldada.

Karl Ploompuu (Üllar Saaremäe)

Tooma ja Indreku võimlemisõpetaja koolis ning ohvitser Vabadussõjas. Aus ja otsekohene Eesti patrioot, kes liitub vabadussõjalaste liikumisega, soovides sellega Eestile parimat.

Artur Kallaste (Marko Matvere)

Edukas ja rahvuslikult meelestatud Tallinna advokaat, perekondlik patriarh, kellel on tuttavaid kõigis ühiskonnakihtides. Rahvuslasena aitab kõigiti kaasa Eesti Vabariigi väljakuulutamisele ning püüab hiljemgi hea nõuga toetada riigi juhte. Konstantin Pätsi koolivend ja usaldusalune.

Osvald Kallaste (Andrus Vaarik)

Artur Kallaste vend, kadakasakslusse kalduv idee-inimene, kelle mitmesugustest ettevõtmistest osutub edukaks piiritusevabriku rajamine. Osvaldis seguneb tõusiklus siira heasüdamlikkusega. Suhted vennaga ja venna perega jäävad heaks, hoolimata sellest, et vaated maailma asjadele ning Eestile suurel määral erinevad.

Joosep Roo (Tõnu Oja)

Toomas Roo isa, sirgjooneline kalur-talumees Läänemaalt, kes soovib oma talu õitsvale järjele viia. Esimese maailmasõja soldatina teab ta maailmast ja rahvastest enam kui mõni paremat haridust saanud mees.

Kaasa teevad veel Liina-Riin Olmaru, Marika Vaarik, Elisabet Tamm, Eero Spriit, Tõnu Mikiver, Ester Pajusoo, Indrek Taalmaa jt.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare