29.07.2011, 12:06
Ühe härja elulugu ehk Viimne pooltund, mille eest rahvas raha maksab
Tahes-tahtmata on härja surmalugu eluloost põnevam, tõdeb Sevillas corrida’t jälginud Jüri Aarma.
FOTO:
Aga tagasi areenile. Elegantsi ja kombekust on selles “riituses” küll piisavalt. Ammu enne, kui sarvloom valla pääseb, käib areenil uhke kekutamine. Tribüünil ka. Süüakse, juuakse, näidatakse ennast, otsitakse kohti. Viimaseid on kolme sorti ja hind selle järgi käibki. Kõige odavamad – Sol (päike), keskmised – Sol y sombra (päike ja vari) ja väga kallid – Sombra. Sevilla Plaza de Toros on Hispaania vanim ja praegu Madridi järel üks tähtsamaid areene ning aina tähtsamaks muutub, sest rida maakondi (näiteks Katalaania) on corrida juba keelustanud. Siinsed andaluuslased igasugu loomasõpru kuulda ei võta ja seisavad visalt oma traditsioonide eest, mis kuuldavasti said alguse juba Rooma ajastul. Riietus, mida vaprad härjatapjad kannavad, ilmselt nii vanast ajast pärit ei ole.