Käima läks ehitus siis, kui omaküla mees Aimar Kask kinkis Käsmu meremuuseumile
70 000 krooni, mis otsustati kohe laevaehituse seemneks panna.

Ehitama tuli IT-mees Anti Kreem, kes oli varem Islandil ühe kohaliku mehega kahasse 12meetrise viikingilaeva valmis teinud.

IT-mehest laevategijale olid abiks viiulimeister Aare Tani ja fotograaf Aarne Viljasaar, käilakujud tegi Indrek Jets Haapsalust ja punavalge purje Tiit Haagma.

Ehituseks kulunud männipuit tuli Aarne Vaigu tädi metsast ning ehitus ise leidis aset kaitseväelt kingiks saadud suures meditsiinitelgis.

“Ükski laevaehitus pole ühemeheüritus,” ütles Aarne Vaik laeva vettelaskmisel sadadele inimestele, kes olid suursündmust jälgima kogunenud.

Laevale sai ristimisel nimeks suurannetaja järgi Aimar, sellega Vaigu sõnul mõtlemise vaeva ei olnud, vastupidiselt viikingilaevale Turm, mille nimekonkursile tuli 300 pakkumist.

Vettelaskmispäeval Aimariga tehtud proovisõit näitas, et timmimist vajavad aerud, üle tuleb vaadata mast ja esialgu on veel paigaldamata laevale stabiilsust andev ballast. Samuti tuleb edaspidi paigaldada mootor, et reisijad iga tuulega turvaliselt merelt tagasi jõuaks.

Uue aluse merre jõudmist tuli toetama muinaslaev Turm, kontserdi andis Oort ning puhtalt pealtvaatajaid oli juba enam kui tuhat. Huvilisi jagus ohtralt ka järgnevail päevil. Kokku kulus laevaehitusele ligikaudu
250 000 krooni ning ainuüksi naelu on Vaigu sõnul kasutatud 15 000 krooni eest.

Raha teenima laevaga Vaigu kinnitusel ei hakata ja mingit äriprojekti viikingilaevast ei saa.

“Tahame huvilisi siinsamas lahel sõidutada, eriti hea, kui muuseumisse tulnud lasteekskursioonid viikingielust rohkem aimu saaks,” selgitas Vaik laevaga seotud tulevikuplaane.

Sarnast tüüpi laevu kasutati kunagi ilmselt rannasõitudeks. Siiski võiks selle alusega Vaigu sõnul julgesti Soome seilata.

“Asjatundjad, kes laeva vaadanud, ütlevad, et tegu on kiire alusega, mille kuju on lainete lõikamiseks ideaalne,” selgitas ta.

Aga kui seada kaugemaid sihte, siis ega siin Vaigu sõnutsi palju mõelda pole — kui üldse kuhugi suund võtta, siis muidugi Konstantinoopoli alla!