ÜLLATUS | Murekoorem ja depressioon mõjutavad ka rühti

5 näpunäidet, kuidas hoida selg sirge

TREENING
Foto: Priit Simson

Pikad tööpäevad ja stress võivad inimesele peale suruda vale kehahoiaku, halb rüht omakorda mõjutab aga luid ning organismi tervikuna. Sobivate rühiharjutustega saab ka enesetunnet tunduvalt paremaks muuta.

Treener Kaia Heinleht ütleb, et juba sada aastat tagasi tõdes pilatese treeningusüsteemi looja Joseph H. Pilates, et inimesed on halva rühiga. Stressirikkad tööpäevad ei võimalda olla oma kehaga heas kontaktis ning kasutada õigeid rühilihaseid.

Ometigi on lihaste heaolu heaks kehahoiakuks hädavajalik ja rühti on võimalik aktiivselt korrigeerida.

“Kui me seisame õiges asendis, siis meie keha ka kasutab õigeid lihaseid,” kirjeldab Heinleht. Passiivne rüht on aga see, mis on end inimesele külge pookinud. See on kehahoiak, mis saadab meid treeneri sõnul pingelise tööpäeva vältel, kui istume arvuti taga või peame pikalt seisma.

“Kui olla aastaid sundasendis, siis on pilt endast hoopis teistsugune, kui me arvame. Esimeseks märgiks, et midagi on valesti, on valu,” tõdeb Heinleht.

Teadlik enese jälgimine on treeneri sõnul alguses väga raske, sest inimestel ei ole õiget ettekujutust, mis on õige või vale. Kui inimesed on harjunud olema teatud asendis, on neil alguses uues asendis ebamugav.

Kukud kas või ninali

Seotud lood:
Sirged inimesed on ka enesekindlamad, otsustusvõimelisemad, positiivsemad. Väsinud inimesed on küürus, nende õlad vajuvad ette.

“Õiges asendis tekib neil tunne, et nad on täiesti

küürus või kukuvad ninali. Näiteks kui inimene on harjunud olema ülesirutatud asendis, tekib neutraalses asendis tunne, et nad on küürus,” räägib Heinleht.

Ta toob näite noorte emade kohta, kes kannavad oma lapsi puusa peal. Nende puusad on ette kallutatud ja ülakeha raskus viidud natuke tahapoole.

“Kui nad seda ise ei teadvusta, võivad ka hiljem jääda samasse asendisse,” märgib õpetaja. Mida rohkem me kontrollime oma keha, seda enam märkame, kui oleme vales asendis.

Heinleht tõdeb, et inimesed, kes käivad igal nädalal pilatesetrennis, märkavad juba kuu aja möödudes, kui seisavad või istuvad valesti. Iga korraga kasvab teadlikkus oma kehast.

Loe veel

Sirged inimesed on ka enesekindlamad, otsustusvõimelisemad, positiivsemad. Väsinud inimesed on küürus, nende õlad vajuvad ette. Vahel on kanda murekoorem ning ka see kajastub kehahoiakus. Kui inimesel on hingeline üleelamine, võib tema rüht muutuda. Kui laps on kimpus hirmutunnetega, siis seisab ta suletud poosis.

“Selg on meie iseloom, kese, tugevus,” tuletab Heinleht meelde. Kui me teame, mis meie kehas toimub, siis on võimalik seda muuta.

Abiks pilatese seadmed

Head kehahoiakut soodustab mõõdukas liikumine, mis peab saama tervise etaloniks juba lasteaedades ja koolides. Kas me õpetame lastele piisavalt, kuidas oma keha eest hoolitseda?

Tuntud treeningusüsteemi looja Joseph H. Pilates oli lapsepõlves väga haige, kuid tuli tervisehädadest välja tänu füüsilisele aktiivsusele. Hiljem pühendas ta terve oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Pilates unistas, et tulevikus jõuaksid rühti parandavad treeningud ka lasteaedadesse ja koolidesse.

Pilates teadis, et inimesed paranevad paremini siis, kui nad liiguvad. Mitme spordiala treeningud rõhutavad õiget kehahoiakut, näiteks judo, mis tegeleb sisemise jõuga. Kõik treeningud aga rühiga ei tegele, ometi kannab inimene kehahoiakut endaga alati kaasas.

“Mati peal oma keharaskusega võimlemine on väga raske. Kui hakkan inimesega tööle, siis ma ei pane kunagi inimest matile harjutusi tegema. Kõigepealt ma joondan inimest seadmete peal. Pilatese seadmete nagu reformer, cadillac, chair (tool) ja barrel (kaar) tööpõhimõte on vastupinget pakkuvad vedrud. Seadmed annavad inimesele parema kehatunnetuse, liikumisulatuse, joondumise ja aitavad eri liigutusi sooritada näiteks pärast vigastusi. Seadmete abil on treeningul süvendav ja tulemuslikum toime,” räägib Heinleht. “See aitab inimesel aru saada, millised on õiged asendid. Mina näen samuti, kuidas inimene joondub: kas üks puus on kinni? Kuidas on õlavööde?”

Kui inimene ei oska pingega hakkama saada, siis esialgu treenib inimene pinges koha kõigepealt veel rohkem pingesse. Näiteks kui õlavööde on pinges, siis pärast trenni võib haige koht valutada veelgi rohkem. Vale tehnikaga võib pinge suureneda, kuid seadmed võimaldavad Heinlehel õpilasele edasi anda seda, kuidas oma keha kasutada ja pingeid vähendada. See on lihastasakaalu treening. Õpetaja tõdeb, et pilatese kõige parem mõju avaldub individuaaltundides ning et gruppidesse on see viidud sellepärast, et nii on odavam. Rühmatundides tuleb leida endale sobiv tempo ning alati tuleb anda märku, kui kuskil tekib valu, et õpetaja saaks juhendada.

Treener Kaia Heinleht ütleb, et pallil istumine on küll hea, kuid asendid peavad olema vaheldusrikkad. SVEN ARBET

Mis ühele inimesele sobib, see ei pruugi teisele sobida. Teha tuleb nii palju, kui on vajalik ja hea. Eesmärk on olla vitaalne ka kõrges eas, nii et jõuad trepist üles minna ja toolilt tõusta.

Valu on oluline sümptom

Kui lasta teisel inimesel end pildistada seisuasendis eest, küljelt ja tagantpoolt, tekib nägemus sellest, kuidas sa seisad.

“Tihti me ei taha oma pilte vaadata, aga miks? Kui näed midagi enda kohta, mida ei ole arvanud, siis on seda ise esialgu raske korrigeerida. Tunnis toon välja väikesed nipid, mida saab hästi kasutada ka kodustes tingimustes,” ütleb Heinleht. “Lase näiteks filmida, kuidas kõnnid. Kas sa kõnnid jalad harkis? Kas sa loed kogu aeg varbaid?” Vahel jõuavad kogenud treeneri juurde inimesed, kes on sõna otseses mõttes oma kannad või põlved ära põrutanud.

“Inimestel ei ole sageli ka õigeid kõnnitehnikaid. Seda on võimalik taastada,” julgustab Heinleht. “Inimesed saavad kulunud kingade järgi aru, kus on nende raskuskese kõndides või seistes.”

Kui vundament on viltu, siis maja ei seisa selle peal kaua püsti. Tavaliselt on valu kõige suurem sümptom. Väga palju harjutusi saab teha seadmete abil ka seljavaluga, kuna seadmed toetavad õiget asendit ja inimene saab harjutusi sooritada valuvabalt.

“Pilates uskus, et vedrud toimivad skeletilihastele kõige sarnasema pingega ja pakuvad seetõttu sobivaimat koormust, samuti abi raskemate liigutuste sooritamisel,” selgitab Heinleht. Tänapäeval on palju kaela- ja õlavöötmevalusid. Nutiseadmed koormavad kaelalülisid, seljavalusid põhjustab seisev töö. Kui inimene ei leia puhkehetki, siis see koormab selga.

“Istumiseks on võimalik kasutada eri asendeid. Vahepeal räägiti, et istu palli peal, siis on kõik hästi, ent oluline on asendite vaheldusrikkus,” märgib treener. “Vales asendis olnud lihased hakkavad mõjutama luid. Kui lülisambas on tekkinud suured muutused, siis seda enam tagasi pöörata ei saa, aga seisundit on võimalik hoida kontrolli all.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat igapäevastest ilmatarkustest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare