Ülo Läänemets: Tegin kõike nii, nagu isa õpetas

“Rahapuudust meil polnud. Inimesi hoidsime kohal suurte palkadega ning premeerisime autoostulubadega,” meenutab omaaegne tunnustatud agronoom ja sovhoosijuht Ülo Läänemets.

Tartumaal, Rannus on Ülo Läänemets elanud ja töötanud nüüdseks 62 aastat. Eesti NSV teenelise agronoomi nimetuse sai mees juba 1957 ehk 29aastasena!

“Eks ikka selle talupojatarkuse pärast. Ja tänu isa õpetustele,” ütleb ta mõtlikut.

Juurtelt on Ülo Läänemets hoopiski Virumaa mees, Avispea külast. Kodutalu on Läänemetsa suguvõsa käes olnud väga kaugest ajast – esimene teadaolev märk sellest pärineb 1715. aastast.

“Mind huvitasid hobused,” ütleb Ülo. Ta mäletab, et pani esimest korda hobuse rakkesse juba kaheksa-aastase klutina. “Vedasin hobuse vankri juurde – muidu ei ulatanud talle ju rangisid kaela panema. Meil oli üks vana pensionieas hobune, kellega mul lubati õiendada.”

Veel meenub talle, et kui talviti koolist tuli, olid mehed hobustega metsas ning poisikese asi oli hobustele heinu valmis panna. “Eks isal oli muidugi minust kui järeltulija kandidaadist hea meel.”