Umbkotid – kes või mis need siis on?
“Umbkotid-umbkotid-umbkotid,” ümisen juba mitmendat päeva laulujuppi Andres Maimiku ja Rain Tolgi samanimelisest filmist. Teadmata isegi, mida see sõna tähendab.
Aga fakt on see, et “Umbkotid” on kodumaine väga naljakas komöödia, mis esilinastus mõned päevad tagasi. Mina igal juhul naersin seda vaadates kõvasti ja palju.
Iseloomustab kedagi
Võib-olla iseloomustab pealkirjas kasutatud sõna umbkotid filmi kaht peategelast – aferisti tüüpi reklaamiagentuuri copywriter’it (just nii nimetatakse reklaamiagentuurides inimesi, kes mõtlevad välja lugusid toodete või inimeste reklaamimiseks), kes on värskelt vallandatud ja üritab iseseisvat karjääri alustada ning tema filmirežissöörist sõpra, kes ei ole oma 40 eluaasta jooksul küll midagi märkimisväärset teinud, aga keda peetakse ikka lootustandvaks tulevikutäheks. Mees tahaks reklaamide asemel “suurt kunsti” teha, kuid tal pole selleks raha.
Neid luuseritest umbkotte kehastavad Rain Tolk ja Andres Maimik. Kui esimene on ennast juba mitu korda päris hea näitlejana tõestanud, siis Maimiku näitlejakarjäär on alles üsna alguses. Ei oskakski teda muus osas ette kujutada kui ta enda loodud hädise filmitegija rollis. Ja seda teeb ta väga naljakalt.
Ma ei ole kunagi Maimiku ja Tolki naljade fänn olnud. Seekord aga väljusin kinost, olles ennast mõnusalt tühjaks naernud. Ilmselt on üks põhjus see, et “Umbkottides” ei koti autorid teisi, vaid naeravad enda üle. Ma ei salli ärapanemist ja seetõttu ilmselt ka nende varasemat komöödialoomingut mitte. Selles filmis on aga tegu eneseirooniaga, mis teeb huumori soojaks ja sügavaks. Seesama eneseiroonia annab mulle kui vaatajale võimaluse nendega samastuda ja naerda ka enda üle.
Ilmselt pean siinkohal seletama, mis suhe on filmitegijatel reklaamindusse.
Nimelt kõik suuremad Eesti filmistuudiod toodavad või on kunagi tootnud reklaamfilme. Seda tehakse stuudiole majandusliku vabaduse saavutamiseks. See tähendab, et telereklaame tootes teenivad stuudiod kasumit ja mängufilmide tootmisele makstakse tavaliselt peale.
Seega loovad stuudiod reklaame tehes endale baasi maailma ühe kalleima hobiga – filmide tootmine – tegelemiseks.
Nii on “Umbkottide” tootja Kuukulgur Film olnud ka Eesti üks suuremaid reklaamklippide tootjaid ja ma ei imesta, kui nende reklaamikasumiga on osaliselt subsideeritud ka vastset filmi.
Reklaamiagentuurid on aga kiired solvuma, kui nende püha tegevust ei võetagi 100% tõsidusega. Kuuldes, et klippide tootjate tegelik eesmärk on filme teha, vahetavad nad kiiresti tegijaid ja asemele saavad need, kes võtavad reklaami tõsisemalt või oskavad vähemalt teeselda tõsiseltvõtmist. Ma olen ka ise olnud tõelises reklaamimöllus, mistõttu vaatan selle peale kerge nostalgiaga.
Sümpaatseks teeb “Umbkotte” veel see, et seal ei naera tegijad ainult reklaamindust, vaid ka sogaste plaanidega ambitsioonikaid süvafilmitegijaid. Nii plaanib Maimiku mängitud Andres hakata tegema arusaamatu sisuga filmi pealkirjaga “Kurbmäng Paabelis”. Minugi filmitegijateel on selliseid jõuetuid kurbmängu tegemise soovijaid üsna palju ette tulnud.
On ka häid rolle
Reaalsele elule toob filmi lähemale see, et näitlejate kõrval on kasutatud ka päris tegelasi. Näiteks üht klienti mängib vana reklaamihai Bruno Lill. Andku Bruno mulle andeks, aga filmist tundus küll, et ka temal on reklaamist kopp ees. Ei pääse me mööda ka rajumeelelahutuse superstaaridest – Nõia-Intsust, Farmi-Gabrielist jpt.
Nii-öelda päris näitlejatest teevad häid rolle Jüri Aarma ja Madis Kalmet.
Aarma mängib keskea kriisis edevat naistekütist ärimeest ja filmitegijast umbkoti isa. Kalmet aga reklaamklipi peaosalist, tilliga kuradit, keda kutsuti seda rolli tegema sellepärast, et tema taks oli madalaim.
Maimiku ja Tolgi “Umbkotid” meenutavad omaaegseid Sulev Nõmmiku telefilme “Siin me oleme” ja “Mehed ei nuta” – on tunda sarnast energiat ja tegemise lusti.
“Umbkotid”
Komöödia stsenaristid ja režissöörid on Andres Maimik ja Rain Tolk.
Peaosalised Rain Tolk ja Andres Maimik.
Kaasa teevad Ott Sepp, Jüri Aarma, Ragne Veensalu, Madis Kalmet, Katrin Pärn, Beatrice, Peep Taimla ja paljud teised.
24. jaanuarist näidatakse filmi kinodes üle Eesti.
