Uuring: eestlased usuvad pigem nõiakunsti kui teadust
Kuigi uuringu andmetel tahaks ligi 80% liikmesriikide kodanikest teadussaavutustest ja teadlaste tööst palju enam teada, kui meedia ja koolisüsteem seda pakub, nõustus ligi pool vastanuist väidetega, et teaduse ja tehnoloogia areng kahjustab inimeste moraali, võib rikkuda inimõigusi ning üleüldse peaks inimkond toetuma rohkem usule kui teaduslikele faktidele, kirjutab Linnaleht.
Tuli välja, et 40% eurooplastest usub faktide asemel üleloomulikke jõude, samuti õnnenumbrite osa saatuse kujunemisel. Lätis, Tšehhis, Slovakkias ja Itaalias oli see osakaal koguni üle 60, Eesti inimeste seas 42%.
Kolmandik vastanuist leidis, et neil pole igapäevaelus teadust üleüldse vaja. Pisut üle poole arvas, et kuna teadlaste kätte on kogunenud palju teavet, võivad nad olla ohtlikud. 78% vastanuist kartis, et teaduse areng võib tulevikus suurendada terrorismiohtu.
Ebausk ja hirm oli suurem just nende vastajate seas, kes tunnistasid, et pole teaduse ja tehnoloogia saavutustega eriti kursis. Samas ütles end asjaga kursis olevat vaid 10% inimestest (Eestis kaheksa). Mõneti üllatuslik oli aga see, et keskmine eurooplane arvab end tundvat teaduse ja tehnoloogia vastu siiski suuremat huvi (79%) kui näiteks spordivõistluste vastu (65%).
Eurobaromeetri uuringu käigus küsitleti kodanikke 32 riigist, et hinnata nende üldist suhtumist teadusesse ja tehnoloogiasse.
