Uustulnukad laulukaare all
Ligi kümme aastat tagasi, 1999. aasta palava juuli alguses seisis äsja Eesti Muusikaakadeemia lõpetanud noor helilooja Aare Kruusimäe koos tuhandete inimestega Tallinna Lauluväljakul ning nautis üldlaulupeo kontserti. Rahvast oli murdu, meeleolu ülev ning Kruusimäe pisike tütar ukerdas käpakil sealsamas murul ringi.
“Kunagi võiks ka mõni minu laul siin väljakul kõlada,” usaldas mees kõrvalseisvale abikaasale oma unistuse.
Väga kättesaamatu see unistus talle ei tundunudki. Aga ta ei osanud ka aimata, et see nõnda kiiresti täitub. Ehk täpsemalt juba eeloleval suurpeol, mil sajad koorid kannavad laulukaare all ette lausa kaks Aare Kruusimäe pala – Jaan Krossi sõnadele loodud “Maailma avastamine” ning Juhan Viidingu tekstil põhinev “Õnnelaul”.
“Oma teose kõlamine suure laulukaare all, eesti keeles – see on ülim elamus, mida üks helilooja võib oodata,” sõnastab 36aastane Kruusimäe eesseisva kogemuse tähtsuse.
Tartu rahu aastapäevaks valminud “Õnnelaul” jõudis paberile juba paar aastat tagasi ning meeskoorid on seda huumorivõtmes kirjutatud laulu hiljemgi mitut puhku esitanud, kuid “Maailma avastamise” tellis Kruusimäelt järgmise laulupeo kunstiline juht Ants Soots just selle peo tarbeks. Jaan Krossi luuletuse pakkus aluseks aga Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee.
“Minusugusel noorel mehel oli väga raske sellisele filosoofilisele tekstile muusikat kirjutada,” tunnistab Kruusimäe, kes peab tulemust üpris keeruliseks. “See on boolerolik lugu, mis algab väikeselt ja areneb siis suureks,” vihjab ta.
Karta on, et kaheksandat aastat Eesti Rahvusmeeskooris laulev Aare Kruusimäe ise 2009. aasta suurpeol oma teoste esitajate sekka ei kuulu.
“Tahaksin muidugi laulda, aga võiks siiski eemalt oma lugusid kuulata ja ehk ka pisaraid valada,” mõtiskleb Kruusimäe.
See-eest saab “Maailma avastamist” esitada tema tütar – toosama, kes kümmekond aastat tagasi isa kõrval lauluväljaku murul käputas. Väike piiga laulab Laagna gümnaasiumi kooris, kes teiste hulgas samuti peole pürib.
Lisaloost sai hümn
Lisaks Kruusimäele debüteerib XXV laulupeol heliloojate ridades Riine Pajusaar, kes on ühtlasi oma laulu “Tänav on vaikne” sõnade autor. Ehkki pianisti ja klaveriõpetajana töötav Pajusaar on kirjutanud lugematul arvul lastelaule, teab laiem avalikkus teda siiski viimasel Eesti eurolaulukonkursil teisele kohale tulnud loo “Ice-cold story” loojana.
Peale debütantidest Kruusimäe ja Pajusaare on peoks uusi lugusid tellitud ka staažikamatelt heliloojatelt – näiteks lastekoorid hakkavad laulma Erkki-Sven Tüüri “Väikest eestimaist laulu” ning puhkpilliorkestrite esituses kõlab René Eespere uudisteos. Tegu on üldse esimese looga, mille Eespere on puhkpillidele kirjutanud ning vanameister otsustas sellele pühendada terve suve.
Kaks tellimuslugu on kirjutanud Piret Ripsist ja Heiki Vilepist koosnev tandem.
“Üks kava koostamise eesmärke oli tuua sinna rohkem nalja ja eneseirooniat ning vähem halamist,” kostab Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse muusikatoimetaja Ave Sopp. “Sellepärast tellisimegi kaks uut teksti Heiki Vilepilt – “Isad ja pojad” ning “Mehed ja naised”, mida esitavad vastavalt poiste- ja meeskoorid ning segakoorid.”
Soppi sõnul on uute ja sealjuures publikut ning esitajaid kõnetavate laulude saamine üsna keeruline.
“Tellime lugusid eelkõige heliloojatelt, kellel on teatav kogemus ja taust,” selgitab Ave Sopp. “Tulemus peab olema huvitav ja jõukohane nii Ellerheinale kui tavalisele koolikoorile. Ning kui siis üks hea lugu sünnib, läheb see tulena rahva sekka elama.”
Sopp ei julge ennustada, milline pala võib saada tuleva suve laulupeo magusaimaks rosinaks. Sest nagu varasemad kogemused näitavad, võib peomelus tulla ette kummalisi pöördeid.
Näiteks ei osanud keegi arvata, et eelmisel noortepeol kõlanud “Puu on puude kõrgune”, millel Indrek Kalda viis ja Heiki Vilepi sõnad, suisa laulu- ja tantsupeo hümniks kujuneb. Ave Soppi kinnitusel jõudis see lugu laulikutesse sõna otseses mõttes viimasel minutil ning oli mõeldud pigem lisalooks kui põhirepertuaari hulka kuuluvaks. Et laul praegu täiesti oma elu elab ning inimesi endiselt kaasa ümisema paneb, on tegijatele tore üllatus.
Aare Kruusimäe sõnul peavad heal laulupeolool olema haarav meloodia ning arusaadav tekst.
“Laul peab esitajaid emotsionaalselt üles tõstma,” nendib Kruusimäe. “Helilooja muudkui nokitseb ja viimistleb, tahab laulu paremaks ning põnevamaks teha, unustades sealjuures kuulaja. Laul peab publikule kohe esimese korraga meelde jääma, muidu on selle looga kõik läbi.”
Tihe konkurentsisõel
Ka mõnda dirigenti ootavad järgmisel suvel ees laulupeo tuleristsed – nii astuvad laulukaare all seisvate kooride ette esimest korda Risto Joost ja Mikk Üleoja, debütandid on ka peaaegu kõik puhkpilliorkestreid juhatavad mehed.
“Kahtlemata on sellise suure rahvahulga dirigeerimine eriline ja väga vastutusrikas,” nendib 28aastane Risto Joost, kes läks ise 1986. aastal Eesti Poistekoori ning on sestsaadik osalenud kõikidel laulupidudel. Praegu tegutseb ta kammerkoori Voces Musicales kunstilise juhina ning Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri peadirigendina.
XXV laulupidu koosneb kahest kontserdist, millest esimesel on kavas nõudlikum repertuaar nii Eesti kui muu maailma autoritelt ning esinevad valikkoorid, kaasatud on kõik kutselised koorid ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Teisel kontserdil astuvad üles kõik peol osalevad kooriliigid ning kõlab pea ainult Eesti heliloojate looming.
Paraku on peolesoovijate arv sedavõrd suur, et kaugeltki mitte kõik laulukaare alla ei pääse. Ehkki laulupeo seminarid toimuvad juba septembri alguses ning eelproovidega alustatakse jaanuari keskel, selgub peolepääsejate lõplik nimekiri alles suve alguses.
Kõige suurem konkurents on laste- ja mudilaskooride osas – seda eeskätt seetõttu, et nendel on oma väljund noortepidude näol olemas ning järgmine neist toimub juba 2011. aastal.
Noppeid laulupeo kavast
"Tänav on vaikne" - viis ja sõnad Riine Pajusaar
"Inimene õpib" - viis Rein Rannap, sõnad Ott Arder
"Isad ja pojad" - viis Piret Rips, sõnad Heiki Vilep
"Mehed ja naised" - viis Piret Rips, sõnad Heiki Vilep
"Väike maa" - viis Urmas Lattikas, sõnad Leelo Tungal
"Ood armastusele" - viis Urmas Sisask, sõnad Anne Kahro
"Väike eestimaine laul" - viis Erkki-Sven Tüür, sõnad Leelo Tungal
"Taevateel" - viis Mart Siimer, sõnad Indrek Hirv
"Pilla palla pillerkaar" (põimik vanaema-vanaisa aegsetest lauludest) - seade Tauno Aints
