Vaatamismulje: Kateedrist hullupalatisse on ainult õige väike samm

Kunda mõisa suurejooneliste fassaadivaremete taustal mängiti neljal õhtul Virumaa rahvaülikooliga seotud inimeste lugu. Täisverelise elamuse kinkisid publikule teatrit armastavad harrastajad.

Olavi Ruitlase kirjutatud näidend “Maili” on üsna tüüpiline 21. sajandi esimese kümnendi teatritekst. On tagasivaade, kus ajaloofaktid, tõde ja autori mõttemäng üheks saavad. Näidend eestlaste elust pea sada aastat tagasi, kus eestlaste kirglik soov olla tark ja vaba rahvas lõpeb nõukogude okupatsiooni ja sõja hullumajas.

Ruitlase näidend ja Tiit Alte lavastus toob välja varemete ehk siis meie ajaloo hapra ilu. Laseb mõelda, et varemed võivad olla ka vundament. Lavastus laseb aimata, et minevik võib olla tulevik.

Tiit Alte ja kogu selle suurlavastuse auks tuleb öelda, et ei mindud eri aegade situatsioonide sarnasusele näpuga näitamise, ülerõhutamise teed, vaid hoopis lasti publikul kaasa mõelda.