Vabaduse väljaku müürid näevad valgust esimest korda peale Krimmi sõda
Paljud on teinud oletusi nende müüride päritolu ja otstarbe kohta selgemat pilti siiski saamata. Ei mingit tutvustavat tahvlit, maa-ala ümbritsev aed on otsekui pilgu ähmastamiseks kaetud rohelise kilega. Selgub, et see on nüüd ametlikult ehitusplats koos kõigi kaasnevate ohtudega.
***
Muinsuskaitseveteran JAAN TAMM, mida me siin Vabaduse platsi ääres õieti varjame?
Linna eelkindlustuste osa, mis jääb Vabaduse väljaku ja Kaarli puiestee ristumiskohale. Rajatud XVII sajandi lõpul ja XVIII sajandi alguses. Algul rootslaste poolt ning hiljem täiendatud venelaste käe läbi. Kui Karl XII võimule sai, oli selge, et suurest sõjast ei pääse. Ning teisel poolel oli täpselt samasugune mees Peeter I.
Algul on kasutatud, nagu siin näha, puitpalissaade ning hiljem, kui linn rikkamaks sai ning aegagi rohkem oli, asendati need kivikindlustustega. Siin näeme ka vallikraavi ning selle kahel küljel olevaid tugimüüre. Need kõik on suurepäraselt säilinud. Tookord ikka päris haltuurat teha ei saanud.
Millal need müürid viimati näha olid?
Kusagil 1860-1870. Siis ehk pärast Krimmi sõda hakati likvideerima kõiki neid kindlustusi.
Praegu on müürid nii sügaval maapinna tõusmise tõttu ning eks nad ole osaliselt ka pealt lammutatud. Jäid kõige kõrgemad ja võimsamad, milleks on praegu Harjumägi,
Ingeri bastion ja Rootsi bastion. Ning linna põhjaküljel Skoone bastion ehk kunagise nimetusega Madruste aed.
Plaanid olid rootslastel muidugi suuremad, realiseerida jõuti vaid osa.
Venelased hakkasid end liigutama pärast seda, kui Katariina 1764. aastal Tallinnas käis. Nii et need värgid siin linna lõunaküljel on rajatud aastatel 1680-1780.
Mis must kiht see silma torkab? Kas need on põlengujäljed?
Ei, siin on lihtsalt kõvasti orgaanikat sisaldav kultuurikiht. Ning praegu ka tublisti niiskust. Müüride rohelisus on tingitud nende lahtivõtmisega tekkinud niiskusest - vetikas tuleb seina peale sisse.
Mis müür on too pikk ja kaarjas?
See on vallikraavi väliskülg. Selle müüri ja kilega kaetud müüri vahel vallikraav asetseski.
Harju värav avati uuesti 1767. aastal, siit, kus me praegu seisame, hakati taas linnaväravatest sisse sõitma. Kolm aastat tagasi tehti siin proovisurfid, mispeale selgus, et müürid on ikkagi päris põhjalikult säilinud. Võrdlemisi suures ulatuses ja heas tehnilises seisus.
Mujale selliseid müüre ei tehtud?
Tehti ikka küll. Kui Inglise kolledži juurdeehitust rajati, tulid maa seest nähtavale täpselt samasugused müürid. Bastionid jätkusid mööda praegust Pärnu maanteed. Eks Musumägigi ole vana bastion. Nii sügavale kui siin pole lihtsalt keegi kaevama hakanud.
Mis siin alles jäetakse?
Lammutatakse veel üsna tublisti. Näe, müüridele on tõmmatud punased jutid, kust neid tuleb maha võtta, et autod saaksid maa-aluses parklas sisse ja välja sõita.
Rääkisin hiljuti linna endise peaarhitekti Ike Volkoviga. Detailplaneering detailplaneeringuks, aga rakendada oleks võinud siiski Leo Lapini ideed, mille kohaselt parkla oleks tulnud hoopis linnavalitsuse akende alla, siiapoole väljakut oleksid jäänud galeriid ja noorte kohtumispaigad. Siis poleks olnud vaja neid müüre nii palju lammutada.
Viimased aastad on näidanud, et Tallinnas on maa all nii palju seda, mida tasuks eksponeerida.
Kas seda kõike enam muuta ei anna või on asi issanda jumala enda poolt kinnitatud?
Saaks küll, aga keegi ei taha või ei viitsi. Võib-olla õnnestub normaalselt midagi teha järgmisel objektil ehk Skoone bastionil - elektrijaama juures. Et kõigepealt projekteeritakse ja siis alles ehitatakse. Mitte nii nagu siin, et kaevatakse ja ehitatakse koos. Selle maja (kus asub kohvik Moskva - toim) seinal oli suur plagu Tallinnast kui Euroopa kultuuripealinnast aastal 2011. Nüüd on see ära korjatud - ei sobi siin seda näidata.
Ma ei ole parkla vastu, linnas peab ju neid olema. Samas ei maksa selle utilitaarsuse juures sajanditevanuseid müüre päris ära unustada. Praegu paistab olevat, et kui siin (Jaan Tamm näitab linnavalitsuse hoone poole) midagi otsustatakse, siis Apteegi tänaval (muinsuskaitse osakond) see ainult vormistatakse. Linna muinsuskaitse juht Boriss Dubovik ütles nende müüride kohta, niipea kui need päevavalgele ilmusid, et mis me neist säilitame, need on ju nii kehvalt ehitatud! Tegelikult on see puhas udujutt. Aga kui paluks siia mingeid rahvusvahelisi eksperte, öeldaks kohe, et oled pealekaebaja.
Mis värk see seal Jaani kiriku poolses küljes on?
See on vana kollektor, mis vallikraavist vett ära juhtis. Üks kollektor suundub ühele poole, teine teisele... Sellised kollektorid olid ka Inglise kolledži juures, kõik pärit XIX sajandist.
Kas Jaani kiriku all võib ka veel midagi olla?
Seal pole enam midagi. Kiriku ehitamisel hävitati kõik.