Väike saar: lennuk paistab hotellituppa
Kui väike? Isegi nii väike, et kui maandute Vagari lennuväljal, võite võtta oma kompsud ning kõndida mööda karjamaad hotelli. Minna on paarsada meetrit ja jalge ette võib jääda ka mõni veelomp.
See-eest on hotellis 62°N (just sellel laiuskraadil hotell asub) igati turvaline tunne: vaatad aknast välja ja näed seismas Estonian Airi lennukit. Sind oodatakse!
Tegelikult pole Fäärid üldse nii väikesed ning lennuväljalt pealinna on oma kolmveerand tundi sõitu.
Saarestik koosneb 18 saarest, millest 17 on väidetavalt ka asustatud. Lisaks leidub meres veel kõiksuguseid väiksemaid moodustisi, mida suurema fantaasia abil saaks samuti saareks, väiksema ettekujutuvõimega aga vaid rahnuks nimetada.
Maa lausa kiirgab rohelist, samas on see paljuski vaid nn madal kate, kõlblik lammastele, keda mäekülgedel siin-seal leida võib. Tõlkes ongi 1399 ruutkilomeetri suurused Fäärid ju lambasaared.
Põhjast lõunasse ulatuvad saared 113 kilomeetrit, idast läände 75. Rannajoont on siin üle tuhande kilomeetri. Ning kuigi tundub, et mäed kerkivad siin taevasse ning pilved toetuvad alumiste nukkidega vastu mäetippe, teatavad teatmeteosed, et kõrgeim punkt üle merepinna ulatub vaid 882 meetri kõrgusele.
Fääride suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Torshavn.
Inimesi on siin kokku loetud üle 48 000, mis teeb rohkem ui 30 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Tähendab see, et ringi sõitrs jääb siia-sinna aeg-ajalt mõni maja, aga peagi saabub ka mõni suurem asula, kus majad tihedamini koos.
Rohkem kui kolmandik rahvast elab pealinnas, suuruselt teise linna Klaksviki osaks jääb peaaegu 5000 inimest.
Kõneldakse kohalikku keelt, tähtsuselt teine - seda pidavat oskama igaüks - on taani keel. Taaniga on Fäärid administratiivselt seotud, kuigi siin on ka oma parlament ning lipp. Ning üllatavana ei kuulu Fäärid ka Euroopa Liidu koosseisu.
