Väikeettevõtja peab usin olema
„Mingisuguseid kaelamurdvaid nõudeid täitma ega üüratuid rahasummasid firma käigushoidmiseks küll maksma ei pea,” kinnitab Jõekääru talu ja puhkekeskuse perenaine Anne Tšistjakov.
Kümme aastat tagasi, kui Kuusalu mail Sõitme küla mändide all Anne vanemate talu maadel ettevõtmisega pihta hakati, taotleti keskuse köögile kohe tunnustus ning ka väikesed majakesed, milles majutusteenust osutatakse, ehitati vastavalt nõuetele.
Toona kasutasid Tšistjakovid vajalike taotluste ja muude paberite vormistamisel oskajate inimeste abi, nüüd seda enam vaja pole. „Kõik on nii lihtsaks tehtud,” ütleb Anne. Kolm aastat tagasi leiva-saia küpsetamisega algust tehes tuli vaid ühel dokumendil paari kohta linnuke teha ning paber postiga Veterinaar- ja Toiduameti kontori poole teele saata.
Kord aastas tuleb majandustegevuse registris ettevõtte registreeringut uuendada (tasuta), töötajail kord kahe aasta jooksul perearsti juures tervisekontroll läbida (20 eurot) ning kui veterinaarametnikud soovivad, siis neile köök ja laoruumid ette näidata (toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tunnitasu 9,40 eurot, reeglina kontrollile üle ühe tunni ei kulu).
„Kui köök on puhas, külmikud töötavad ja enesekontrollisüsteem toimib, pole karta midagi,” ei pelga suure osa oma tööajast talus sisse seatud köök-pagaritöökojas ringi askeldav Anne veterinaarametnike külaskäike. Neid tuleb ette kord või paar aastas. Ametnikud on nii viisakad, et teatavad oma tulekust alati ka telefoni teel ette.
Pea peab lõikama
Igasuguste erinevate nõuete ja reeglite täitmises puhkekeskuse perenaine probleemi ei näe, ega neid ülemäära palju olegi. Küll aga tuleb väikeettevõttena ärilises mõttes vee peal püsimiseks vaeva näha.
„Pead kogu aeg midagi uut välja nuputama ja riske hajutama,” sõnab Anne. Sestap asuski ta kolm aastat tagasi lisaks keskuses kohapeal pakutavatele teenustele ka leiba-saia küpsetama ning seda Tallinnas asuvatele kauplustele-kohvikutele-restoranidele pakkuma.
Praegu jõuab paarikümne erineva lisandi ja täidisega leib ning kolme sorti sai Jõekääru talust poolesaja kilomeetri kaugusel asuvatesse kohvikutesse Komeet ja Kompott, restorani Kaljas ning bistroosse Kukeke. Saia- ja leivapätsi saab kaasa osta kahest Tallinna ostukeskusest – Solarisest ja Kristiinest. Viimasesse jõuavad saiad kaks korda nädalas lausa ahjusoojadena.
See, et müügikohti on mitmeid ja nimekaid, pole kergelt tulnud. „Kogu aeg teen uusi pakkumisi,” ei tee Anne Tšistjakov edu võtmest saladust. „Kui ka kümme kohta ära ütlevad, siis üheteistkümnes võtab ikka pakkumise vastu.”
Ka uusi retsepte nuputab ta välja lausa käigult, nii kuidas kliendid soovivad. Ja erinevaid soove on palju. Šokolaadileib, mis tihkelt nii valget kui piimašokoloaadi, martsipani ja metsapähkleid täis, kadakajuustune leib, milles juustu vaat et rohkem kui tainast, leib sinihallitusjuustu ja pähklitega, kõrvitsasaiad röstsibula-, oliivi- ja juustutäidisega, juuretisega tehtud sai – need on vaid väike osa Anne poolt välja nuputatud ja müügikõlbulikuks katsetatud erilise maitsega pätsidest.
Kilone leivapäts maksab sõltuvalt täidisest 3-5 eurot, 600grammine sai 1.90. Jõekääru talu pagaritöökoja ahjudes küpsetatakse nädalas müügiks 200 pätsi leiba ja 50 pätsi saia.
Reklaamist mööda ei saa
Väga oluline on väikettevõtja jaoks klientidega suhtlemine ning neilt saadud tagasiside. Just selleks käib Anne reedeti Kristiine keskuses ise oma pagaritöökoja toodangut müümas. Mõnetise üllatusega avastas ta näiteks leti taga seistes, et lastele meeldib magusast šokoloaadileivast hoopis rohkem vürtsikas küüslauguleib. Ja et sooja saia lõhn meelitab ostjaid ligi nagu kärbsepaber putukaid.
Kliente aitab püüda ka korralik koduleht internetis. Ning muidugi reklaam. Reklaamiaega ja -pinda on Jõekääru talu regulaarselt ostnud nii raadiost kui ajalehtedest, pidades seda tõhusaks ning vajalikuks, suisa möödapääsmatuks kulutuseks. Parimateks soovitusteks on aga siiski suust-suhu levivad jutud.
Ökonoomse majandamise seisukohalt on pererahva arvates väga oluline see, millise hinnaga ning kust tooraine kätte saadakse. „Reeglina ostan otse tootjalt või siis hulgimüüjalt, saan soodsamalt,” ütleb Anne. Jahud tuuakse kohale Väike-Maarjast Kaarli talust, vaid speltajahu ostab ta Viljandimaalt.
Leiva-saia täidiseks sobivad hulgimüüjalt pärit soodsa hinnaga juustutükkide ääred, ka muud täidisekomponendid saab samast. Saiatainast kollaseks värvivad kõrvitsad tuleb enda põllulapil kasvatada ning oma talu köögis püreeks valmistada.
Töötunde ei loeta
Kalad ostetakse Jõekääru tiikidesse Lääne-Virumaalt, aktsiaseltsilt Viru Salmo. Headel aegadel püüdsid kliendid Loo jõega ühenduses olevatest kalatiikidest aastas välja 7-8 tonni forelli, nüüd pelgalt kolm. Kalade püügikõlbulikuks kasvatamine Jõekäärus aga minged lisakulutusid ei nõua, eluks ja kosumiseks vajaliku söögipoolise saavad forellid jõeveest.
Omajagu lihtsamaks ning odavamaks teeb ettevõtte majandamise seegi, et kaasa löövad kõik pereliikmed. Lisaks ema Annele ja isa Gerdile on usin töömees gümnaasiumiealine Richard. Tema õlul on peamiselt kalapüügi korraldamine. Oma osa annab ka vanem poeg Tanel Tšistjakov, sageli ulatab abikäe tema elukaaslane Kadi Nõmm. Töötunde ei loe neist keegi.
Puhkekeskus töötab aastaringselt, kliente pole küll üleliia palju, kuid siiski omajagu. Majakesed, milles ööbimist pakutakse, on väikesed, kuid soojapidavad. Perenaise sõnul on neis isegi 30kraadise pakasega magatud, ilma et keegi oleks ära külmunud.
Ürituste menüü nuputatakse välja koostöös kliendiga. Tellida saab põhimõtteliselt kõike, tegemata ega söömata pole veel ükski tellitud roog jäänud. Selleks, et süüa saada, tuleb aga üritus ette tellida. Niisama möödasõitjate ja ehku peale kõhutäie noolijate jaoks on Jõekääru talu väravad enamasti suletud.
Vaid kalapüük on juunist septembrini iga päev, varakevadel ja hilissügisel ainult nädalavahetustel kõigile soovijatele avatud. Kala maksumust arvestatakse Jõekäärus väljapüütud eluskala kilogrammi alusel. Forelli puhastamine, selle suitsutamine või soolamine tehakse ära tasuta.
Hoolimata sellest, et tegemist pole laiahaardelise ega tohutut tulu toova ettevõtmisega, on Tšistjakovid rahul. „Maal on ettevõtjana tegutsemine kergem kui linnas,” on Anne veendunud. „Inimesed kõik puha tuttavad. Ka asjaajamine Kuusalu vallavalitsuses on mitu korda lihtsam kui Tallinna linnavalitsuses.”
Jõekääru talu/OÜ Sildex
• Asub Harjumaal Kuusalu vallas Sõitme külas
• Tegutsenud 10 aastat
• Pereettevõte, mida peavad ema, isa ja pojad: Anne, Gert, Tanel ja Richard Tšistjakov
• Abitööjõuna palgatakse suvekuudel paar inimest juurde
• Teenused: ruumide üürimine seminarideks, firmaüritusteks ja pidudeks, forellipüük, majutus, erinevad saunad, toitlustamine
• Lisateenused: leiva ja saia müük
• Avatud aastaringselt, vaid ettetellitud üritusteks
• Koduleht: www.perepuhkus.ee
Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Maamajandus 3/2012.
