„Kui rääkida selle ametkonna kõrgemate ametnikega, siis kõik nad rõhutavad, et pole midagi hullu ja kõik on läbirääkimise küsimus, kuid suheldes inspektoritega, on näha, et kõik enam nii lihtne pole,“ ütles Kivisalu FoodArt projekti veebruarikuu infokirjas. „Maailmas ringikäinuna võin aga väita, et väiketootjate juures on ainulaadsus just see, mis müüb. Mingi kontroll peab loomulikult olema, kuid kui see hakkab pärssima väiketootjate elu, siis on midagi viltu.“

Restoranide huvi koostööks väiketootjatega on ainuüksi seetõttu suur, et kõike oma köögis valmistada ei ole mõistlik. Samas hindas Kivisalu kõrgelt ka väiketootjate kogemusi, mis võimaldab teatud tooteid kokkadest paremini valmistada.

„Kokkuvõtvalt võib öelda, et need, kes üritavad kõike ise teha, ei pruugi jõuda seda kõike teha väga korralikult ja kvaliteetselt, mistõttu restoranidel on huvi autentseid tooteid sisse osta. Väiketootjatele oleks see samas hea võimalus, sest üldjuhul ei suuda nad tagada poodide nõutud suurt tarnemahtu, kuid restoranid on palju väiksemad,“ kinnitas Kivisalu.

Peakokkade ühdnuse president rõhutas, et väiketootjad peavad restoranidele tarnimisel arvestama viie märksõnaga: kvaliteet, logistika, tarnekindlus, paindlikkus ja hind.

„On enesestmõistetav, et kvaliteedis järeleandmisi ei tehta ja samuti on restorani seisukohalt oluline, et ta saaks toote mugavalt kätte. Paindlikkus tähendab seda, et paljud peakokad ei tea ju ette, kui palju tuleb näiteks eeloleval nädalal külastajaid, seega tuleks valmis olla selleks, et ühe tarnekorra asemel nädalas tuleb teha kaks või vastupidi. Ja loomulikult peab olema vastuvõetav hind, sest restoran peab suutma toote ka oma kliendile maha müüa.“

FoodArt projekti rahastatakse Eesti-Läti programmist. Projekti partneriteks Eestist on Põlvamaa Arenduskeskus ja Eesti Maaülikool.