Vallajuhid andsid pool palgast õpetajatele
Et hoida kool käigus ja maksta õpetajatele, kärpis Meeksi valla-valitsus ametnike ja teiste töötajate palka poole võrra. Nii näiteks töötab Järvselja raamatukogu kütja
ja koristaja 500 krooni eest kuus.
Tartumaa Meeksi valla kodulehe muidu sinist ja musta värvi avalehel seisab punaselt: “Alates 1. oktoobrist kuni 30. novembrini 2009 töötab Meeksi vallavalitsus poole kohaga. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.”
Poole kohaga ja vastavalt sellele ka poole palgaga töötavad mitte ainult vallavalitsuse, vaid ka valla allasutuste töötajad. Vallavanemast koristajateni, vallavalitsusest raamatukogude ja rahvamajadeni välja.
Põhjus on proosaline – tulumaksu ja muude sissetulekute kahanemise tõttu ei jätkuks muidu vallal aasta lõpuni raha. Nüüd on vähemalt vallamaja uks iga tööpäev lahti ja ametnikud vahetustega tööl.
“Eks see hädalahendus ole, aga me ei saanuks muidu õpetajatele palku välja maksta,” seletab vallavanem Boriss Rõžov.
Mehikoorma põhikoolis on kõigest 32 õpilast ja riigi makstavast pearahast ei jätku kooli kaheksale õpetajale palkadeks. Kui vald tahab põhikooli hoida, peab ta puuduva raha ise leidma.
Seni on suurte pingutustega hakkama saadud, kuid tänavu, mil tulumaksu laekub üle 17% vähem kui läinud aastal, enam mitte. Rõžovi sõnul palusid nad viimases hädas toetusabi riigilt, kuid sellele ei olevat rahandusministeeriumist isegi vastatud.
See sundiski tegema kevadel 5% palgakärpe ja panema nüüd sügisel inimesed tööle poole koormuse ja palgaga. Koolivaheajaks pidid ka õpetajad, kellest enamik ei tööta koolis täiskohaga, palgata puhkuse võtma, et nii endale palgaraha teenida.
“Kahe kuuga säästsime sedasi natuke üle 100 000 krooni, mis kooli palgamure seks puhuks päästis,” ütleb viimaseid päevi vallavanemana töötav Rõžov.
Palga pärast tööd ei tee
Üks valla allasutuse töötajaist, kes õpetajate palgamuret päästa aitas, on Järvselja raamatukogu kütja ja koristaja Kersti Rammo, kes kõigest 500 krooni eest kuus hoiab raamatukogu sooja ja puhtana.
“Palga pärast muidugi ei tasuks seda tööd teha,” nendib noor naine, kelle oma tütar õpib Eesti väikseimas, kahe õpilasega Järvselja algkooli teises klassis. “Aga hoian töökohast kinni, et oleks vähemalt haigekassa ja muud sotsiaalsed tagatised.”
Aasta tagasi, kui raamatukogu praegustesse hubastesse ruumidesse kolis, maksis Meeksi vald Kersti Rammole veidi üle paari tuhande krooni kuus. Miinimumpalga pealt pool kohta.
Tänavu kevadel vähendati poolt kohta veel poole võrra. Järelikult ka palka. Oktoobris võeti allesjäänud niigi veerandist kohast veel pool maha. Nii teenibki Rammo nüüd juba teist kuud järjest veidi üle 500 krooni.
“Eks raske ole, sest ega elukaaslanegi venna talus töötades praegusel raskel ajal palju teeni, aga päris hätta pole me ka jäänud, ema-isa toetavad,” tunnistab naine.
Rammo teab, et kitsaste aegade üle elamiseks tuleb ka ise pingutada. Nii korjas ta suvel ja sügisel ümbruskonna metsadest mustikaid ja jõhvikaid. Endale ja müügiks.
Kuigi raamatukogu on nüüd kõigest kolm päeva nädalas avatud, peab kütma ikkagi iga päev. Ses mõttes pole tööd vähemaks jäänud. Lihtsalt teenistus on pisem. “Egas jah saa jätta kütmata või ahju poole vähem puid panna,” tõdeb Rammo.
Helme vald müüb kortereid
Õnneks on paar head asja ka kõige selle juures. Esiteks, et siiani pole lund sadanud, nii on ära jäänud raamatukogu juurde tee lumest lahti hoidmine. Teiseks, 1. detsembrist peaks valla kehtestatud kahekuune palgakärbe lõppema ning vahepealse ühe jakobsoni asemel on uue aasta esimesel palgapäeval lootus taas kahele jakobsonile.
Ent Meeksi vald, kus Kersti Rammo töötab, pole kaugeltki ainuke, kes rahahädas töötajate palga kallale läinud. Tartumaalt näiteks püüavad oktoobrist aasta lõpuni töötajate 20% palgakärbete ja tööaja vähendamistega oma eelarvet tasakaalus hoida ka Laeva ja Peipsiääre vallavalitsused.
Valgamaa Helme vallavalitsus püüab oma eelarveauku lappida aga kinnisvara müümisega. Valla 28,7 mln kr suurusesse eelarvesse on kõige suurema augu löönud üksikisiku tulumaks, mida arvestuste järgi laekub loodetust koguni 1,2 mln kr vähem.
Et aasta lõpus mitte lõhkise küna ees seista, asuti seda juba suvel tihendama. Vallavalitsuse ja allasutuste majanduskulude 8% kokkutõmbamine aitas kõige suurema augu kinni toppida
450 000 kr ulatuses ja kõigi töötajate üheks nädalaks palgata puhkusele saatmine veel 207 000 krooni suuruse augu, kolmandaks punniks sai auklikus eelarvekünas valla kinnisvara müük.
Helme vallal on üllatavalt palju kinnisvara. Kui aasta tagasi andis riik vallale üle veel ka 30 korteri ringis, mis seni Helme alevikus kutsekoolile kuulusid, sai kortereid kokku 170 kanti.
“Leidsime, et valla asemel võiksid inimesed ise vara eest, kus nad elavad, hoolt kanda ja panime 49 korterit müüki,” põhjendab vallavanem Tarmo Tamm.
39 korterit läks müüki otsustuskorras, volikogu pakkus välja ekspertidelt küsitud hinna. Kui elanikud olid nõus, mindi notari juurde tehingut vormistama. 32 korterit on nüüd müüdud. Kümme tühja korterit pani vald oksjonile. Kuna ei läinud nii hästi kui loodeti – maha müüa õnnestus vaid pooled –, langetati alghinda ja tulemas on uus oksjon.
“360 000 krooni oleme kinnisvaramüügist juba saanud ja üht-teist lisandub veel,” on vallavanem rahul.
Ega järgminegi aasta kergem tõota tulla. Pigem raskem. Juba on selge, et talvel jõutakse lumest lahti lükata küll vallateed, kuid iga elaniku koduväravani sahk enam rahapuudusel ei sõida.
Ometi aitavad järgmise aasta kokku kuivavat eelarvet natuke taas täita allesjäänud korterite müügid. Endale peab vald optimaalseks jätta 30 korteri ringis.
Tera siit, teine sealt
Tartumaa Ülenurme valla rahvas tunneb vallavanem Aivar Aleksejevi sõnul masu mõjusid kõige rohkem valla kruusateedel, mille hooldus jäi varasemate aastate omast kõvasti kehvemaks. Samuti selles, et elamurajoonides lülitatakse südaööst kuni kella viie-kuueni hommikul välja tänavavalgustuslampe nii, et enamasti jääb põlema vaid iga kolmas.
“Tera siit, teine sealt, nii me elame,” tunnistab Aleksejev.
Seevastu Puhja vallas ei peeta elektri sellist kokkuhoidu õigeks. “Oleme viimastel aastatel paljudesse küladesse valgustuse toonud ja on turvalisuse küsimus, et see ka töötab, niigi kipuvad vargused ja kuritegevus kasvama,” märgib vallavanem Vahur Jaakma. “Valgustuse vähendamine on väga ohtlik, just kella kahe-kolme vahel need kurikaelad kõige rohkem jooksevadki.”
Aga Puhjas ei ole, erinevalt paljudest omavalitsustest, tulnud ka aasta algul vastu võetud eelarvet kärpida.
“Me ei hakanud iseend ja rahvast petma, tegime kohe aasta algul eelarve väga karmi kärpega – läinud aastast 15% ehk viis miljonit väiksema,” räägib Jaakma, lisades, et see on igapäevaelus paljusid pingeid vähendanud.
Ent ka Puhja vallavanema sõnul on tänavu kõige enam inimeste elukvaliteeti allapoole tõmmanud kruusateed. Eelmisel aastal toetas riik Puhjat vallateede korrashoiuks miljoni krooniga, kuid sel aastal jäi abi neli korda väiksemaks.
“Meil endil polnud võimalust seda neljakordset vähenemist korvata, mistõttu teed on ikka väga auklikud,” tunnistab Jaakma.
Otepää lahkub kasututest liitudest
Otepää vald on oma tänavuseks kavandatud ligemale 70miljonisest eelarvest olnud sunnitud kärpima 13 miljonit krooni. Volikogu esimehe Jaanus Raidali sõnul ei tohiks aga elanikud seda oma igapäevaelus veel tunnetada, kuna vajalikud tegevused toimivad.
Paraku ka kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt tuleb järgmise aasta eelarvet kärpida veel 3–4 mln kr võrra. Nii otsustas Otepää vallavolikogu uuest aastast välja astuda nii Valgamaa Omavalitsuste Liidust (VOL) kui ka Eesti Linnade Liidust.
“Omavalitsusliidud on jäänud valitsusega läbirääkimistel väga nõrgaks, neist pole meile mingit kasu, ja kuna iga kroon on arvel, siis milleks seda raha kulutada,” väidab Raidal.
Sel moel hoiab Otepää vald kokku ligemale 400 000 kr kasumlikumateks tegevusteks. VOLi liikmemaks aastas on 360 000 kr ja linnade liidus 30 000 kr.
“Sama sammu kaaluvad teisedki omavalitsused, pigem juba teha selle raha eest naabervaldadega koostööd, ka teistest maakondadest, ja seista ühiste huvide eest,” arutleb Raidal.
Rahapuudusega on püstihädas mitte ainult vallad, vaid ka suured linnad. Nii on tartlased märganud, et linna heakord on tänavu kehvemaks läinud. Kui Tartus sadas novembri alguses maha paks lumi, ei veetud seda isegi Raekoja platsilt linnavalitsuse akende alt ära, vaid lükati samas hunnikutesse.
“Lume vedu on väga kulukas, mistõttu kärpe-eelarve juures tehakse seda sel talvel vaid äärmisel vajadusel,” selgitab linnamajandusosakonna haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg.
Ettevaatust, trepp!
Tammeoru sõnul lükatakse Raekoja platsi hunnikud sulaga laiali, mida ilmade soojenedes ka tehti. Ka tänava äärtesse kuhjatud lumevalle veetakse vaid äärmisel vajadusel minema.
“Kui lume kogus läheb nii suureks, et muul moel pole enam võimalik liiklust tänavatel tagada, alles siis veame ära,” seletab Tammeorg lahti äärmist vajadust. Kuigi lumetõrjet tehakse endistviisi kõigil tänavatel, on üks lihtsamaid võimalusi kokku hoida tegemisajas järele andmine.
Tammeoru sõnul on nad kevadest saati igalt poolt pidanud järele andma. Küll niitmiskordade pealt haljasaladel, küll suviselt ja sügiseselt tänavakoristuselt. Kui mõnd tänavat koristati varem iga päev, siis kevadest saadik kolm korda nädalas. Kus korra nädalas, seal harvenes see korrale kolme nädala kohta.
“Ka trepid, mis kõrvalisemas kohas, on kokkuhoiukääridest puudutatud ja neid ei hooldata talvel,” tunnistab Tammeorg.
