Vanad traditsioonid pole Tarvastust kadunud

“Kui peaksin siit ühel päeval lahkuma, oleks see raske ja väga valus minek,” usub noor Tarvastu Peetri koguduse õpetaja Anna-Liisa Vaher.

Kirikuõpetaja leiate kõrtsist – kuidas selline juhatus kõlab? Igatahes veel mõned head ajad tagasi oleks selline vastus tundunud uskumatu. Aga praegu on meil XXI sajand, ja kirikuõpetaja, kellega soovin kokku saada, on pealegi noor naine. Kõrts on Mustlas see paik, kus saab lõunatada ning kohvi juua. Ja seda Tarvastu Peetri koguduse õpetaja Anna-Liisa Vaher meie kohtumise hetkel parajasti teebki.

Kodus on lootusetult külm

Juttu ajame Anna-Liisa Vaheriga siiski Mustla raamatukogu soojas toakeses. Väljas möllab lumetorm, millist Eestis harva ette tuleb. Miks me pole pastoraadis, kus on õpetaja elukoht? Aga seepärast, et seal on külm, lootusetult külm. Õpetaja Vaheri arvates pole enne armsaid jõulupühi küll ilus kaevelda. “Kannatad ja kannatad, aga ühtäkki hakkad tahtma, et oleksid ka inimlikumad elamistingimused. Minu toa rekordtemperatuur hommikul tõustes on olnud –0,1 kraadi.”